tagasi vaadates isadepäevale

Üldiselt mulle ei meeldi sellised asjad nagu isadepäeva ja emadepäev ja kõiksugused muud päevad veel. Et nagu muul ajal ei tule meelde isa külastada ja teda mõne kingiga meeles pidada, kui aastas üks kord? Mina pean isa kogu aeg meeles. Vähemalt nädalas korra-kaks käin vaatamas, kuidas tal läheb. Ja kui nädal jääb vahele, siis isa ise helistab või tuleb vaatama a la noh kus jäänud oled :)

Mul on maailma parim Isa! Ta on isa suure algustähega. Ta on töökas ja aus ja põhimõtte kindel inimene.

Aga mitte sellest ma ei tahtnud kirjutada...

Tahtsin hoopis kirjutada poja lasteaia isadepäeva peost ja sellega eelnevalt kaasnenud seigast.
Tädi pakkus välja, et kas mõni laps võiks koos isaga esineda. Meie ütlesime, et ja jaa. Meie võime luuletust näiteks lugeda. Mina valisin välja Erika Esopi "Kolm sõpra". Seda sai lugeda vaheldumisi ja ka mõttetera oli sees. Lugu jutustab valgusfoorist.
Hakkasid nemad siis eelviimasel päeval õppima ja no tule taevas appi! Mehel ei jää kolm rida luulet meelde. Muudkui luuletas oma sõnadega. Seal kus oli mine, mine. Tema raiub muudkui pane, pane. Ja ei üldse sõna lõppe ei ütle nii nagu peab vaid nii nagu endale meeldib. Läbi häda see ikka pähe taguti ja terve tee hommikul tööle lugesime koos. Mina siis poja osa ja tema siis enda osa.
Hommikul riideid otsides, küsisin, et mis sa selga tahad panna. Kas teksad ja pusa? Mees nõus. Kapis sobrades leidsin pool kogemata ühe teise pusa ja pakkusin, et oh pane see, seda pole sa nii kaua kandnud. Mees vastas, et vahet pole. Mina muidugi asjad kotti voodi pealt ja kotiga pagassi autosse. Peale tööd pidime isa juurde minema, siis seal saab riided ära vahetada.
Õhtul pool tundi ennem pidusse minekut.
Toob mees siis koti autost ära ja kallab riided voodile. Küsib et, kas teksad on kuskil teises kotis? Mina et mis teises kotis? Kõik on ühes kotis. Istub siis sängi veerel trussarite väel, ühes käes üks pusa ja teises käes teine pusa ja küsib, et kummad siis jalga käivad? Ja mina vahin pusasid ja kotti ja sängi ja sängi alla....ja teksad rsk jäid maha! Mul nalja kui palju muidugi, mees nii vihane, aega ju polnud et enam koju ka minna. Ütles vaid et noh, nüüd saad oma luuletuse ise lugeda. Aga sellega ma nõus polnud. See ei olnud ju minu pidu! Minu osa on alles kevadel. Küsisin ema käest siis et kas vennal pole siin mingeid riideid ja meie õnneks leidsime kapist väga popid teksad ja üritus oligi päästetud. Mul oli nalja terve õhtu, sest kogu aeg oli silme ees mehe nägu, kui ta seal istus pusad käes.
Luuletuse lugemine läks viperusteta ja auhinnaks said tädide poolt kumbki ühe koogi. Ühe lapse isa üllatas tervet rühma, kui esitas kitarril hoogsa laululoo, mida mõlemad laulsid. Uskumatud anded on meie rühma lapsevanemate sees peidus. Üks lapsevanem esitas koos lapsega isegi tsirkust pallide ja nähtamatu vee näol. Tore kui vanemad kaasa tulevad tädide ideedega.

Isadepäeval pingutasin pliidi ees natuke rohkem ja tegin oma laste isale :) virsiku jogurti tordi ning sealiha sibulate ja seentega. Mind premeeriti tehtud pingutuste eest õhtul, kui oma isa juurest tuldi, pudel punase veiniga. :) Mis oli kirsike kogu päeva lõpetuseks.