oh sa juudas

Ma sõitsin eile kitsele otsa :(
Õnneks oli õnnelik õnnetus (minu jaoks siis) auto sai stangele sellele kohale kolaka, kus on mingi tugevdusäär või midagi selle taolist(isver kui segane sai). Tuled jäid terveks, stange ka ja õnneks ei lennanud kapoti peale ega klaasi, vaid viskas kitse üle tee teisele poole teed.
Vähe ma ei karjunud!
Kits muidugi kraapis püsti ja pani metsa poole plagama, aga millegi pärast ma arvan et ega ta kaugele ei jõudnud:(
Aru ma ei saa, kas nad siis ei saa üle tee minna, kui auto on mööda läinud. Rumalad loomad!
Ma ei taha kohe mõelda, mis see lugu oles maksma läinud, kui oleks halvemini läinud.
Mees on mulle tugeva teooria selles vallas teinud. Ei tohi rooliga rapsima hakata. Kui hakkad rapsima, siis sõidad kraavi ja lõhud auto rohkem ära, kui lihtsalt otsa sõidad. Oli mul jee sellele aega seal mõelda. Mul ei olnudki muud varianti, kui laksust otsa panna.
Aga kitsest on ikka kahju:(

hakkab peale

Ühel päeval õhtusöögi lauas eelmisel nädalal taheti mulle atakk korraldada. Nimelt teatas suurem piiga, et tema tahab endale keelerõngast. Ma pidin toidu kurku tõmbama.
Hakkasin paaniliselt kätega vehkima ja ei lasknud teisel isegi mitte teemat lõpetada.
Ahmisin paar korda õhku ja teatasin: ükskõik mida, aga mitte keelerõngast. Minu laps, kes õpib ainult väga headele tulemustele ja kuulub õpilasomavalitsusse kohe kindlasti ei hakka keelerõngast kandma. Muidugi läks kohe inin ja kiun lahti.
Ma ütlesin küll, et palun väga kõik muud rõngad on lubatud, nina, kulmu ja naba, aga keelerõngas läheb ainult üle minu laiba. Paljas mõte selle tegemisest on juba õudne. Ja kui ma peaks seda nägema, siis ma saan näkku kohe kolmkümmend kortsu juurde.
No ja et mitte olla mingi kuivikust ema, lubasin ma sünnipäevakingiks lapsele nabarõnga. Näis sinna on veel mitu head kuud aega. Vahest see rõngavärk oli lihtsalt mingi hetkeemotsioon.

elust enesest

Väike poiss (4a) on emaga poes. Poiss on hirmus rahutu ja keerutab kogu aeg leti ees.
Müüja poisile: "Kas sa oled edev?"
Poiss jätab hetkeks keerutamise, vaatab müüjale otsa ja teatab: "Ise oled pede!"

Ma hakkasin hüsteeriliselt naerma.....

***
Aga muidu valitseb mu peas tühjus ja isegi Trulla palli ei taha edasi veeretada. Vahest siis kui kõik on parem....

leivakeste tegu

Leidsin mina läbi mitme blogi ühe blogi, kus tragi pereema oma perele leivakesi ja saiakesi küpsetas. Ja lahkelt jagas ka oma retsepte.

( idee sain siit http://killuke.blogspot.com/2009/01/taignavispel.html )

Muidugi trampisin ma nädalavahetusel poodi ja toppisin korvi erinevaid jahuseguid täis. Kohtasin poes ühte tuttavat, kes üllatunult korvi vaatas ja tema küsiva pilgu peale sain ennem vastata: ei ole sõda tulemas :)

Veel tahtsin ma oma uhkete leivakeste kõrvale ka head pudelit veini mille ma ka korvi tõstsin, aga mille müüja kahjuks ära võttis ja tähtsal ilmel deklameeris: vabandage väga, aga alkoholi müük hakkab kella kümnest.

No tore!

Jäid leivad ilma veinita. Aga võin tõdeda, et maitsesid sama head!

Ja leivakeste peale oleks läinud vaat, et kakluseks. Tervele perele maitsesid hullupööra. Sain teisi teha veel järgmisel päeval ja eilegi veel.
Tundub et meie enam poest nii palju leiba ostma ei hakka kui varem.