kolmapäev, 26. november 2008

tule taevas appi!

Kui sulle teatab meeskolleg, et sa naeratad bossile rohkem, kui talle, kas ma peaksin seda kartma?
Ma arvan et peaksin, sest see tõbras pole üldse minu maitse.
Ja ma julgesin täna arvamust avaldada teemadel, mis ma tema tegemistest arvan. Ja lõpp tulemus, tema ilus tubli ja mina loll.
Ja ma vihkan, kui ma hakkan ulguma ja ma ei suuda ennast kontrollida.
Aga ma tõesti tunnen et mulle tehakse liiga ja kaevelda pole ka kuskile.
Kui asjad käiksid sõrmenipsuga, teeksin ma nips ja paneksin lahkumisavalduse lauale. Pangu oma putka kinni siin kui tahavad. Aga ma ei saa ju kohe avaldusega vehkima hakata, nii kui midagi ei meeldi. Või saaksin?
Pigem ma kardan muutusi.

Kommentaare ei ole: