ja nii ta saabubki....

...kiire elutempo juures, märkamatult ja tasahilju.
Ainsaks märgiks: klientide jagatud kingitused, ülemeelikus tujus boss, soojade soovidega kaart postkastis, lõppenud trilla ja trall...
Osake märgata enda ümber kõike head!
Kaunist jõuluaega!

kohtumine jõuluvanaga

Eile oli väiksemal piigal siis oma jõulupidu. Kontsert nagu ikka, lapsed laulavad ja loevad ja tantsivad jne. Lõpuks tuleb siis jõuluvana. Kuna lund pole, siis sel aastal saabus jõulvana Soome kelguga, millele olid rattad alla pandud :) Väga koomiline oli igatahes. Valge tuluke ees põlemas ja taga punane vilkumas, et pimedas ikka näha oleks, kes liikleb. No sai see ametlik osa läbi, klassis jagati lastele kingitused ja läksime garderoobi riideid võtma. Lapsed jooksid kõik padavai auto juurde, me jäime mehega veel koridori peale stende vaatama. Ja järsku vaatan, teisest koridori otsast tuleb-jõuluvana. Mul hakkas süda nii kloppima, nagu oleks pahandust teinud. Sosistasin mehele, näe vaata kes tuleb! Jõuluvana astus ligi, mina surusin end vastu seina ja mõtlesin, et krt ühtegi luuletust ka ei tule pähe :)
Jõuluvana: No kas luuletused selged?
Mina: Eeeiii...(venitasin seda ei-d ikka väga pikalt)
Jõuluvana: No aga siis kohe õppima, veel jõuab!
Mina: Juba lähen(ise ehmunut teeseldes)
Jõuluvan: tubli tüdruk! Naeratas ja läks edasi.
Vot selline seiklus siis eile õhtul.

Valged on põõsad ja valge on lumi
Valge mu mõte ka
Üle härmatand maa
aisakellade kumin.

Kuulan hardalt ja keeletult,
olen pisem ja arem.
Ning ma tahaksin
meeletult,
meeletult
olla enesest parem.

Lehte Ainsalu
Aisakellad

sada asja

....on juhtunud, lihtsalt kiire ülevaade.
Kõige tähtsam: Kool läbi, TTÜ majandusarvestuse instituudi tunnistus taskus, jepijee!!!
Vähem tähtsamad: M-l panigi naine minema, suht palju valesid on kuhjunud viimase nädalaga päevavalgele. M mitu korda ennast segi joonud, lapsed meil, pingeid kui palju. (ma ütlen et mehed on nõrgad, nii kui mingi probleemon nii hakkavad kohe jooma, selleasemel et probleem lahendada või sellele lahendus otsida). Meha võttis ja veits noomis teda. Jama kui palju. Aga kes olen mina et näpuga näidata, mul on küll asjast oma arvamus, aga keegi pole küsinud ja ise pakkuma ka ei lähe.
Eilsest läks siis lahti see jõulupidude trall, mis kestab reedeni ja mis ajab suht närviliseks. Ma ei kannata seda igal õhtul jooksmist nagu hull, et jõuaks töölt minema, koju riided vahetada, lasteaiast läbi, väiksem peale jälle kuskile kultuurimajja või saali....See on väga stressi tekitav ma ütlen. Jõulud ei ole üldse vahvad, kui peab niimoodi stressama.
Ja tööd nagu ikka aastalõpus vastikult palju. Eilne päev koostasin nimekirja klientidest keda meeles pidada (ikka siis need kes on head ja väga head olnud)
Trenni tahaks hullupööra, no ei jõua kuidagi sellise tempo juures, lihtsalt kurb....

unenägu

Täna öösel nägin unes, et ma sünnitasin. Ja see kõik oli nii reaalne, valud ja kõik see särk värk. Sündis tüdruk, hästi armas ja pontsa oli :) Ja mingi ülim seesmine rahulolu oli nagu hinges, kui vaatasin seda pisikest...
Ise arvan, et eks minus tõstis pead mingi titevärgindus. Vaatasin eile BP Nupsukest ja no on armas, ausalt! Ja kuu aja pärast hakkab mul sõbranna sünnitama, nii et titt hakkab läheduses olema igal ajal.
Kõige imelikum oli unes see, et vaatasin beebile otsa ja oli täitsa Maria nägu. Teadsin et see laps saab endale Maria nimeks. Kuigi päris elus mul on hoopis teine nimi varuks, igaks juhuks. Miks ma siis unes ei tahtnud seda panna....?

alle-aaa...

Jube kuidas aeg lendab, see on lihtsalt õudne.
Mul muidu sada asja vaja kirja panna, aga no ei ole aega.
Lapsed kõik riburada pidi haiged olnud. Ise juba täitsa kõbus, eriti ei kurda. Nii tahaks trenni tagasi minna, aga see nädal küll ei saa, vahest järgmisel juba töllerdan kohale.
Mehe vennal paneb naine näkku. Ma olen temast varem ka enda eelmises blogis kirjutanud. Minu lemmikute nimekirjas on ta seal kuskil allpool. No ei ole sümpaatne inimene. Juba selle pärast kuidas ta suhtub lastesse. Ühel hommikul helistas ta minu mehele, et kle äkki viid lapse lasteaeda. Mees siis lubas viia. Lapse üle andis, siis isegi seda ei olnud suutnud et lapsel juuksed ära kammida, patsi panna ja nina puhtaks teha. Mees oli ise siis oma suurte sõrmedega lasteaias juuksed läbi sõrmitsenud, nina varrukasse puhtaks pühkinud ja rühma saatnud.
M oli kurtnud, et tülitsevad juba mitmendat nädalat ja naine on kogu aeg lennus, nii kui vabad päevad on. Minu mees kahtlustab, et äkki paneb kõrvalt. Tahtis ühel päeval päris töö juurde kontrollima minna, sest kodus oli öelnud et on tööl, aga töö juures autot ei olnud. Mina hakkasin muidugi põkkima, et mis see meie asi nuhkida on. Kui M tahab nuhkida , küll saadab ise saba taha. No ja mehed on ju nii hellakesed. M pidi töö juures nii õnnetu olema, et naine oli ähvardanud asjad kokku panna ja jalga lasta. Kui me mehega omavahel rääkisime, siis mina pakkusin küll välja, et M peaks olema konkreetne. Ütlema, et palun, lase jalga siis, ma aitan pakkida ka. Ma olen surmkindel, et ta on mingi aeg eemal ja siis roomab tagasi.
Nädalavahetusel ületasin iseennast.
Mees tassis koju pool siga. Möllasime siis kahekesi selle lihaga. Ja mina tegin elus esimest korda pasteeti. Ma lapsena olin kõrvalt näinud kuidas ema tegi ja siis poolenisti kõlkusin pliidi ääres ja poolenisti telefoni otsas, saades juhendeid ema käest :) Aga lõpptulemus oli super. Ema ja isa tulid õhtul sauna ja ka kiitsid. Mille peale mina muidugi ühmasin, et oh eks siin rohkem ema käsi mängus, ta ju meil neljanda järgu kokk:) Nii et minust võib veel asja saada :)

keerlevaid, langevaid helbeid....

mis siis, et see on ainult suurte lärakatena lörts...tahaks kohe kalupüksid jalga panna ja guljaitama minna. Selline nostalgia hoog tabas hetkel...
muidu on kah, enam- vähem.
Eile tahetid mind ennem õiget aega manala teele saata.
Lähen mina koertele süüa viima, taskulamp käes ja väljas kottpime. Lähen garaazi alt läbi ja vaatan, isver mingi vend õiendab auto kallal, salongis tuled põlevad. Mul lõi põlvedesse sellise valu ja süda tahtis seisma jääda. Vargad!
Lasen tule peale, väike piiga ajab ennast püsti....ja siis ma hakkasin sajatama. Pagana plika, ei tohi emale niimoodi teha, emal süda haige. Plikal nalja kui palju, irvitas et äge kui ma oleksin kaikaga pannud, oleksin lapse mõrva eest kinni läinud.
Uhh, ei tohi niimoodi teha teisele....

häda hääl

Mul ei ole midagi parem. Olen nädal aega söönud neid antibiootikume ja suht null on ikkagi. No köha on natuke vähem, aga powerit ikka pole. Täna käisin jälle arsti juures. Ja ma ei saa aru, miks pannakse neid aegu kirja kui need ei toimi! Ma istusin tund aega rohkem seal ukse taga. Lihtsam on ju kutsuda niimoodi, et tulge teie hommiku poole, saate lõunaks vabaks ja teie tulge peale lõunat, on teil hommik vaba. Ma lähen nii närvi seal ukse taga, jube kohe. Ja kui ma lõpuks jutule pääsen ,siis mul on täiesti suva, mis mul viga on või ei ole. Peaasi, et saaks mingi lahenduse mõne rohu näol. No uuris täna veits rohkem, tegi mõned testid ja kirjutas uue antibiootikumi ja inhalaatori ka lisaks. Nüüd ma olen nagu kopsuhaige(mis ma ju olengi), pean seda kogu aeg kotis kandma. Ja lisaks on mul veel palavik kah. Kokkuvõtteks shitt, mis shitt.
Ise ma arvan, et ma olen oma organismi ära koormanud, vähese magamatusega, õppimise, üle töötamisega, dieeditamisega, trennitamisega ja ma pean lihtsalt aja maha võtma. Ega see,et ma lasen samas tempos edasi ja tarbin rohtu, see ei aita. Arstile muidugi valetasin silma sisse ja ütlesin , et ja ja ma olen kodus ilusti. Äh, saan ma jee olla. Ma ikka ennem ei õpi kui kapitaalselt jalust maas olen.
Ja nüüd ma olen häda häälega.... nii tahaks et keegi pai teeks....

piparkoogid

Ma jumaldan neid Laima piparkooke. Eriti neid mis on lahtiselt müügil. Eile ostsin ja täna jälle....ja no mis kaalualangusest sa siin siis räägid.
Käisin siis esmaspäeval arstil ära. Arst (uus ja meesterahvas) igati oki-toki. No juukseid võiks väheke rohkem peas olla, aga muidu on täitsa.... räägin mina siis oma mure ära, et keegi tuberkuloosi haige on minu peale köhinud(nali siis) ja mul pole üldse jõudu jne. Toksis kõik oma arvutisse kirja ja ütles, et ma natuke kuulan teid. Tuleb selja taha ja mina, et kas ma võtan särgi ära(endal käed juba särgi kallal ja kohe valmis üle pea tõmbama) Ja tema minu pettumuseks, ei ole vaja....:) :D Kirjutas siis antibiootikumid ja soovitas ikkagi kodus olla sinisel lehel. See on täiesti võimatu, kuna siin tõuseb müügijuht ju tagakapjadele. Ja ma saan niigi 21.det-2.jaan jõulupuhkuse, nii et ma olen hästi tasa ja soojas ja ei jookse (väga tihti) nurga taha suitsetama. Piiga ütles ühel päeval, et jäta suitsetamine maha, ma aitan/toetan sind. Ma lubasin selle peale mõelda, äkki jätan kah. Ütlesin, et te peate sellega riskima, et ma hakkan sada kilo kaaluma. Mille peale piiga arvas et ei hakka sa midagi, sa ju käid trennis. Siin kohal mul süda hakkab valutama kohe sest mul tänu sellele haigusele päris mitu korda vahele jäänud. Aga ma olen ju natuke haige ja see ei oleks ju tark tegu niimoodi organismi koormata(ainult vabandused, ma ei või lihtsalt)
Kodus läks pump läbi, nii et me oleme juba mitmendat päeva ilma veeta. Musta pesu uputus on täiega. Pean ikkagi täna ämmamuti poole midagi saatma, lapsed puha paljad varsti. Ja ma pole mehega viie päeva jooksul rohkem sõnu vahetanud kui õhtuti, mis kell tuled(siis kui tuleb ma juba magan) ja hommikul on juba läinud. Tal vaesekesel nii palju tööd jälle. Aga kui lähipäevadel keegi pumbaga midagi ette ei võta siis ma kutsun mingi töömehe. Ja ei maksa nägusi siis teha.
Edit:
Käisin eile üle pikaaja solaariumis. Ei tea kas panin lohakalt kreemi või pingutasin üle. Igatahes mu tagumik on punane nagu maasikas... irw.

jampside jamps

Mul on üle pika aja tõsine ärevus oma tervise pärast. Sellest johtuvalt ma siis panin ennast esmaspäevaks tohtri juurde kirja. Üldiselt ma ei salli arste ja haiglaid ja kõike seda särki-värki silmaotsaski ja võimaluse piires ikka üritan neid vältida. Isegi ühel korral olen ma haige lapsega haiglast ära põgenenud. No ei suuda mina seal olla.
Aga kuna mul on uus perearst(vana lahkus ootamatult kevadel manala teele) meesterahvas ja puha, siis ma ju võin ikkagi seal korra ära käia ja ta üle vaadata.
See ikka ei ole normaalne, et teisele korrusele tulles ma suren võin ära. Hingamine on väga väga vaevaline ja ma olen nii väsinud kogu aeg ja üldse ei ole minu moodi, kes ma ikka olen enamuse ajast krips ja kraps.

härrad politseinikud

....on meie vastu vandenõu korraldanud. Laupäeval sai mees viimase kahe kuu jooksul juba teist korda trahvi. Mitte et mu mees mingi liiklushuligaan oleks, mitte seda. Ja kõige nõmedam, et me teame kus nad tavaliselt võivad olla...ja nagu kiuste just sel hetkel nad on oma aparatuuriga kohe vastas. Omad vitsad peksavad...
Mingil segasel põhjusel meie auto armatuuris tuled ei põlenud. Tähendab nad põlesid, kui natuke armatuurile koputada, aga mingi hetk ei aidanud enam see kah. Ja nii me sõitsime pimedas suht ehku peale, vast on kiirus nii nagu peab olema. Ju oli kah, sest kunagi polnud politseionudega probleemi. Laupäeval, aga sai mees suht koba peale tuttavas teeninduses platsile ja armatuur tehti korda. Lihtsalt pirnid olid läbi. Ja muidugi olles elevil ja rõõmus säravast armatuurist vahtis seda, mitte neid osuteid seal. Viiekümne tsoonis laksas kaheksakümnega sisse. Et härrad politseiniud meid niisama minema oleks lasnud, oleks muidugi palju olnud tahta. Aga vähemalt ei virutanud nad maksimumi vaid piirdusid kolmekohalise numbrikombinatsiooniga. Siit moraal, mehed roolis, trahvid kaelas. :)
Reedel koolis ennem tundi jagas õpetaja kõigile kollased märkmepaberid kätte ja käskis sinna peale kirjutada oma kõige suurema mure. Mul käis esimene mõte peast läbi-raha. Siis mõtlesin, et noh tegelt ju kõige hullem pole...lapsel on saapaid vaja, vahest homme saab minna vaatama(saigi) haige keegi pole(nii raskelt et peaks muretsema) lapsed on kodus, tuba soe, söök olemas...ja niimoodi analüüsides avastasingi, et muret pole. Paberile kirjutasin ka, muret ei ole. Siis teatas õpetaja, et nüüd tõmmake paber ribadeks, visake prügikasti, sest muretseda pole vaja, kohe hakkab finantsarvestuse analüüs :) Minu arust väga tore sissejuhatus algavaks tunniks. :)
Täna pakuti mulle ühte tööotsa. Ma olen nüüd natuke kahevahel. Esiteks ma tean seda inimest, kes on seal eesotsas, küllaltki hästi. Tal pole just kõige parem kuulsus olnud(kas praegu on seda ei oska öelda). Samas, mis kohtumõistja mina olen, minu asi on numbrid paberil paika panna nii et neid oleks ilus vaadata ja seadusega kooskõlas. Niimoodi ma olen ennast praadinud terve päeva, aga otsust pole jõudnud enda jaoks teha.
Trenn jääb täna vahele, jälle! mul on tervisega vist mingi jamps, kuidagi kahtlane on olla. Köhin kah nagu mõni tuberkuloosihaige. Ma üldse ei imesta kui ma seal Tallinnas kuskil trammis mingi patsilluse olen korjanud.

olen olemas

...ja kohe mitte kuhugi kadunud. Mul on niiiiiii palju tööd olnud ühe nädala jooksul. Ja kui mul on palju tööd, siis ma muutun tigedaks nagu tikrimari. Kõik saavad mööda päid ja jalgu :)
Pole trenni jõudnud ega kuhugi. Eelmisel nädalal trennipäeval olin sõidus(kodu-Viljandi-Suure-Jaani-Vändra-Rapla-Vasalemma-Rapla-Türi-Põltsamaa-Tartu-kodu) ja jõudsin kell kolm alles töö juurde. Jube vässu-nässu oli peal, sellepärast ei läinud ka trenni. Esmaspäeval kollitas mind mingi viiruse laine( kahtlaselt iiveldas terve päeva) ja no ma ei tahtnud keset trenni hakata seal oksele ega midagi. Läksin siit isa-ema juurde. Isa käskis viina juua kohe mitu pitsi, mida ma ka tegin. Ei tea kas tõesti vanarahva tarkus toimib, aga koju jõudes oli täitsa tore(kilk peas) ja hea olla.
Igatahes homme ma kavatsen küll trenni minna.
Lisaks paljule tööle, on kodus liialdamata katastroof(pesemata nõude, segamini tubade, pesuhunnikute näol) Nädalavahetus möödus mul lihtsalt arvuti taga. Vahepeal mees kamanda sööma(sain suuri pannkooke-nämma) ja silmi puhkama. Tema koristas keldrit ja ma siis natuke abistasin teda vingus nägu peas.
Täna on lasteaias isadepäeva pidu. Mees on täiega leilis ja ma pean tal minema kätt hoidma. Leilis siis sellepärast, et meie kasvataja on omamoodi fanatt. Ma isegi kaalusin, et saata tema kohta info TV3-e Estimaa uhkuse kandidaadiks. Ta teeb oma tööd väga suure hinge ja armastusega. Kuid üritustel ta pingutab natuke üle ja seda mitte paha pärast. No ja siis ma mehele ütlesin, et mina olen omajao emadepäeva peol kätte saanud-nimelt ta paneb kõik tantsima ja tantsu nimi on tsutsi-tsatsi. Ja see on väga koomiline. Ja kes siis tahab kõigi vanemate ees tantsu vihtuda. Nii et nalja saab täna olema, õnneks mina olen pealtvaataja rollis. Aga ma elan talle kaasa :)
Eile veel poole öö ajal küpsetasin pitsarulle pidusse lauapeale ja sain alles kell kaks magama. Viimase nädala ööd on ikka suht lühikeseks jäänud. Hommikul just ütlesin mehele, et näet noorem olid, panid öö otsa pidu, hommikul läksid tööle ei olnud häda midagi. Nüüd saad öö jooksul neli tundi magada, pidu ei pane, aga nagu lastud vares oled. Mees arvas et ju ma hakkan vanaks jääma siis.(valus)

kõik sakib

...ja täiega. Internett paneb mitmendat päeva näkku. Mul läheb ju meelest, ära mis mul vaja üleskirjutada on.
Eilne trenn oli minu jaoks väga raske. Kohe nii raske , et lõpus oli selline tühjaks pigistatud sidruni tunne ja mingi enesehaletsus kippus peale ja nutujorin. Ma muidu ei ole selline, kes lihtsalt lambist hakkab pillima, aga eile ei olnud minu päev vist....Mehele järgi minnes tema venna juurde, hakkas too(vend siis) mõnusalt mõnnama, oh käid trennis ja oh oled nüüd saledam. Mina kähvasin, et ei ole sinu asi kommentaarida. Autos ütlesin mehele, et mis seal siis nii imelikku on, et mina trennis käin. Minu arust ju tore, et ma tahan enda eest hoolitseda ja olla sale ja vormis, aga mitte mingi lodev. Mees üritas mind lohutada öeldes, et mis sa lased ennast häirida ja kas tõesti sulle läheb korda, mis teised(eriti veel tema) ütlevad? No siis oli natuke parem olla. Õhtul "kratsisin" ennast sellise kehamaseerijaga ja mulle vähemalt küll tundub, et mu jalad on saledamaks jäänud. Eks , siis ole näha, kui uus mõõtmine tehakse.
Laupäeval käisin õe juures. Elame küll lähestikku, aga kokku saame suht harva. Kuna meha pidi isa juurde mingit särki-värki tegema, siis mina läksin tema poole. Värvisime minu juuksed ära(kuna mul raha jätkuvalt napib ei saanud ma see kuu isegi juuksurisse. Kuigi ma ei poolda poe värve: põhjus: mehe kolmekümne aasta sünnipäev tulekul. Mul vaja soengut värskendada. Ostsin värvi, mees ja piiga keerasid selle mulle kahepeale pähe, maha pestes oli mu juuksevärv nagu porine kartulikoor. Kuigi paki peal lubati hõbeblondi. Saatsin sõbrannale sms-i sisuga: kui keegi homme peolauas istub prügikott peas, siis tea, et see olen mina. Mul on täiega jube juuksevärv :( Vot selle pärast ma väga ise enam juukseid värvima ei kipu. Aga mis sa hädaga teed, nii välja olid kasvanud juba ja juuksurid küsivad ikka väga palju raha, ilusa tulemuse eest. Aga õnneks sain ikka selle mis tahtsin,enamvähem) , küpsetasime porgandikooki, jõime teed ja ajasime plära.
Sain oma kogusse eile uue pudeli veini. Mitte , et ma eriline koguja olen, aga siin teavad kõik juba, et kui välismaal käivad, siis minule peab tooma sealt pudel veini. Boss tõi mulle suvel Horvaatiast kolm pudelit, millest ühele ma ajasin mingil suviselgrillipoel päkad silma. Ega ma poleks koguma hakanud, aga ise kinkis jõuludeks veinriiuli, ega ma ei saa siis seda tühjalt hoida :) Ja kohe kindlasti ei hoia ma seal kohalikest marketitest ostetud veine. :) Üldiselt armastan ma magusaid ja kindlaid marke, mida ma aega-ajalt ka ostan ja sinihallitusjuustu ja kreekeritega endale sisse kulistan. Nämma.
Ja ma pean täna veel mingile nõmedale koosolekule minema. Kuna ma jälle koju jõuan.... Vastikult vara läheb ikka pimedaks.

mehed stressavad

Mu mees on vana stessihoolik, liialdamata. Mind ajab närvi, kui stressatakse raha pärast. Ma ise ka stressan, aga siis ma mõtlen endale selgeks, mis siis nagu tähtis on. Ja raha on mingil määral tähtis, kuna ilma rahata ei saa me süüa osta ja makse maksta. Aga rahast tähtsamad on terved lapsed, soe kodu, mõistev teinepool ja sada muud vaimset ja hingelist asja. Täna ei ole raha, homme ka ei ole, kolme päeva pärast ikka on. Ja pidevalt ma pean seda talle meelde tuletama. Muidugi tema süda on rahulikum, kui pangakontol terendavad neljakohalised numbrid...aga ikkagi. Tegelikult me ju saame hakkama. Kartulit on, õli on, nälga me ju ei jää. Ja õnneks ei ole lapsed ka nii pirtsakad, et ei sööks praekartulit või ahjukartulit.
Suurem piiga pidi täna Tallinna sõitma sõbranna juurde, aga raha pärast jääb nüüd minemata. Ja ma pidin mingi pool tundi selgeks tegema(ei karjunud, ega röökinud rääkisin rahulikult), et sel nädalal ei saa minna. Mul on saada ühe otsa eest, aga ma ei saa ju inimesele peale käia, et kle äkki saad üle kanda, mul hullult vaja. Tegelikult saan ma ju hakkama. Ja homme viin ma ühele kliendile asjad kätte ja sealt kukub ka natuke, nii et pole hullu. Ja oh üllatus üllatus, piiga isegi sai aru. Tavaliselt lõpeb vestlus teemal, raha ei ole, uste paugutamise ja nutmisega. Mingi hetk tuli ta tagasi ja ütles, et ma pidin sinu pärast nüüd hullult vabandama ja valetama, et mu ema ajab kiusu ja ei taha lihtsalt lubada. Mina olin selle variandiga nõus st. mina olen nüüd üks nõme ema tema teismeliste sõprade silmis. Noh, bitch olen ma alati olnud, asi see mõni teismeline ära kannatada on. Muidugi kahju on mul sellest et ma kooli ei saa minna, kuna bussisõidu peale kulub ikka üüratu summa, aga lasen pinginaabril materjalid võtta ja järgmine nädal copyn tema pealt maha, nii et pole hullu.
Nii et, vaadelgem oma hingepõhja, mis seal siis esiotsas terendavad. Kas materjaalsed väärtused või miskit muud.
PS: mulle toodi karp komme, mis karjuvad laua peal, tristal söö meid, söö meid. No sõin kaks tükki...maitse elamuseks. Ülejäänud viin lastele....(katsun endale meelde tuletada Trulla kuldseid sõnu: ma ei pea kogu ilma sööki nahka pistma)
Ja veel. Eile trennist tulles, solvusin mehe peale. Ta peab mind ootama, kuna ma peale trenni talle järgi lähen. No ja, siis tal vend oli tundnud huvi, et kus ma siis käin? Mees siis ütlest , et tal on spordipäev :) Vend oli a la stiilis öelnud, et minu naine teeb küll sporti kodus lehti riisudes. Hallo! Ma jõuan igapäev pimedas koju, kuna ma neid lehti riisun ja tema naine võib endale sellise töögraafikuga lubadagi päeval lehe riisumist. Ja üleüldse mind ei huvita, mis see tema naine teeb. Kähvasin mehele, et kui see naine sulle nii meeldib ja ta nii usin on siis mine ja ela temaga. (see oli muidugi täielik liialdus) aga ma ennem vihahoos ikka ütlen ja siis alles mõtlen. No pärast ma rahunesin maha ja küsisin, et varem nagu ei olnud probleemi, et sa võid ju ise ka mulle järgi tulla ja neis ummikutes istuda ja oma aega sisustada, kui sa töö juures ei taha olla. See variant talle ka ei sobinud. Lihtsalt praegu ei ole tööd nii palju ja ta ei tahaks mõtetult passida, aga ära minna ka ei saa, kuna autot pole. Tegelikult ta saaks auto võtta küll, vennal tal on täitsa mitu autot, aga mehed on ju krd -ma uhked. Lõppkokkuvõttes, mina ei kavatse trennist loobuda, lihtsalt sellepärast, et temal pole sel ajal midagi teha. Küll mina sebin ennast kuidagi teistmoodi kohale. Võtku auto ja tulgu mulle järgi ja istugu seal ummikutes!

hapukapsasupp

Tavaliselt kujunevad meie õhtud peale tööd sellisteks: Siit kodu poole, tee pealt lapsed, kelle raamatukogust, kelle lasteaiast, kelle kooli juurest. Tavaliselt me peame kedagi ootama , sest pole läbi veel trenn või laulukoor või peab kusklit mingeid materjale otsima ja siis me lähme mu vanemate poole aega parajaks tegema. Seda selleks, et mitte sõita edasi tagasi kodu ja linna vahet.
Eile astume sisse, ema isa söövad suitsuribi. Meie, et oh õigel ajal, kõht maru tühi.
Isa-emale: tee neile kapsasupp soojaks.
Mina: ma ei taha kapsasuppi, ma tahan seda liha mida teie sööte.
Ema: teen siis?
Mees: tee jah.
Ema: tristal, pese mul nõud ära.
Mina: ma teadsin, et selle suppi eest ma pean midagi tegema.
Isa: hea, et ära sööte, ma oleks niikuinii selle muidu minema visanud
Mina: mingi sitaks läinud supp sul ve?
Isa: peaaegu, aga teile kõlbab
Ema: tristal pesed, siis nõud?
Mina pobisedes: pese nõud, pese pesu
Mina mehele: maksame parem supi eest, sul sula on ve?
Mees: midagi on.
mina: sul väikseid rahasid on? neil pole muidu äkki pärast tagasi anda.
Isa: ega sa võid ette ka maksat, sa tuled ju veel siia sööma
Tra ja ma õgisin ennast nii täis, et kui ükskord koju jõudsin ei viitsinud ei pesu panna kokku ei lapse sõrmikuid parandada...lebotasin ainult diivanil, ohkisin ja olin nii tige enda peale.
Ja ema ka mõnus. Ise laadib taldrikud täis ja siis kui ma olen kõik nahka pannud, siis ütleb: mis sa seal võimlemas käid, kui ise sööd kõik tagasi. no aitäh! Jäta söömata, siis teeb nägusid, et ei kõlba jah. Ja veel ütlesin et muideks, mina ei käi võimlemas vaid Bodyshapingus. See on ikka hoopis midagi muud :)

silmades naer

Eilne trenn oli väga nauditav. Panin jälle midagi nihu, kuna mu jalad on suht kanged. Aga muidu on selline mõnus olla. Isegi nii usin olin, et viitsisin õhtul kodus natuke liipsat-laapsat toimetada :)
Täna sain oma pisikesse märkmiskusse natuke väiksema kaalunumbri ka kirjutada. Kuigi ma hakkan kahtlema, kas minu kodukaal nüüd on kõige õigem, kuna trennis oleva kaaluga tulid vahed sisse. Aga millegi pärast ma arvan, et see suur kaalunäit oli tingitud nendest kaeraküpsistest, mis ma eelmisel nädalal sõin. Igaljuhul käeluu löön puru, kui keegi siia veel midagi sellist toob.(noh, nali siis :)) Igaljuhul ei kavatse ma alla anda.
Tööd on laual jälle nii, et tapab. Panen kohvi tilkuma ja üritan sellest läbi närida!
*Edit peale lõunat
No ei meenu mulle ju kõik asjad kohe, mis tahaks kirja panna.
Sain eile oma mõõtmise tulemused kätte ja oh üllatus üllatus. Kõik nii nagu ma ette kujutasin ja hullemgi veel. Total ülekaal, total rasvakaal, total veepuudus, kõik total ühsõnaga. Ja kõhuümbermõõt oli keskmine!? Misasja? Mis võrdlus on keskmine? Et võib suurem ka olla vä? Kokkuvõttes oli see info mulle esialgu mittemidagiütlev, ainult selle lugesin välja, et organismis on veesisaldus suht madal. Kuigi ma tarbin omastarust piisavalt vett. Kogu aeg pudel kõrval. Ja see taarakogus, mis pidevalt liigub taarapunkti on ikka üüratult suur. Nii et ma ei taha hästi uskuda et see sisaldus nii väike on. Aga vähemalt järgmise korraga on midagi võrrelda.

masekas

Ma ei taha midagi teha, kedagi näha ega kellegagi suhelda. Raudselt on selles süüdi ilm, vastikult külm ja tuuline jamaeitemiskõikveel! Silmad on nagu liiva täis. Tahaks magada,...pea panna sulgpehmesse patja ja olla.... tasakesi...mittemidagi teha....
Mu selg valutab, ma ei tea millest, tahaks vinguda(mida ma just ju teengi) Ma ei viitsi kooli minna, aga ma pean...
Kõige rohkem ajab mind närvi, et kuskil on midagi nihu, kuna kaal ei lange enam nii nagu varem ja hoopis tõuseb. Igapäevaga mitu sada grammi. Vastik, vastik, vastik
Kõik on paha...

üldisest kah

Eile käisin üle pika aja maniküüris. Küüned olid juba liiga pikaks kasvanud ja siis nad kipuvad murduma. Tegelikult oli mul aeg juba eelmisel nädalal esmapäeval, aga kuna ma ei loovuta miskit trenni vastu(praegu veel), siis lükkasin nädalakese edasi. Eile siis sai lõpuks korda tehtud. Kihutasin peale tööd , mehele järgi ja viskasin tema koju ära. Üldiselt ma ikka imestan, et ta veel prõõkama pole pistnud, et ma kogu aeg õhtuti lennus olen. Esmasp. ja neljap. trennis, siis jõuan koju miskit kaheksa paiku, reedel ja laupäeval koolis, siis ei maksa minuga üldse arvestada. Mul on peaasi, et saaks ruttu sauna, kõht täis ja siruli. Jäävadki ainult teisip. kolmap, ja pühapäev., aga pühapäeval ma magan ennast enamasti välja, paremal juhul möllan pliidi ääres (küpsetades ja keetes) ja nüüd läheb juba nii vara pimedaks et nädala sees ei jõuagi midagi teha, toas tatsad natuke ja ongi kõik.
Eile oli üle pika aja väga mõnus õhtu kodus. See tähendab siis seda, et piigad ei tülitse, ei lärma, ei pauguta uksi jne. Suurem piiga otsustas hakata sugupuud koostama ja tegi mustandit, mina siis üritasin nimesid meelde tuletada :) Pooled peast läinud. Peaks asja tõsiselt võtma ja suvel kokkutuleku korraldama.
Väike piiga õppis ristpistes tikkima. Otsisime mõne lihtsama pildi ja minu targal juhendamisel saime midagi ka tehtud.
Kuna tassisin läpaka koju, siis väike poiss istus arvutis õnnelik nägu peas ja mängis mingit mängu. Ja mees lebotas niisama teleka ees.
Teel koju kui maniküürist tulin, lasin peast läbi, mis produkte külmkapis on, et mida kiirelt süüa teha. Kell oli juba üheks peal. Aga ohh üllatus üllatus :) mehel kõik valmis kartul ja kaste ja salat ka puha. Naersin, et salat on raudselt mulle, kuna kell oli nii palju juba. Ja laud oli kõik kaetud, taldrikud, kahvlid, klaasid sätitud... Nii mõnus oli tulla... Näha kohe et oli pingutanud :) Respect!
Teinekord ei olegi vaja sületäis lilli ja kalleid kingitusi, teadmaks, et teine hindab ja hoolib....

pettumus

Eilne mõõtmine, tekitas minus väikese(tegelikult paraja suure) hingelise segaduse. Kaal mis mulle sealt digitaalselt vastu vaatas, ei meeldinud mulle teps. No mina ei kaalu ikka nii palju!! See kaal raudselt valetas!.:) Minu kodukaal kaal näitab ikka hulga vähem.
Kuigi ma olin ennem trenni nahka pannud pea pool kilo kaeraküpsiseid, ei usu mina neid numbreid. Ja siiamaani ma teadsin et ma olen ikka üle 1.60 pikk...eile selgus et ma olen hoopis alla 1.60-ne. No vana ka juba, ju hakkan kokku kuivama. Igatahes järgmisel korral, saan ma siis oma rasvaprotsendid ka teada. Kindlasti enamus on seal need pagana kaeraküpsised.....

Järjekordne nädalavahetus

Reedel koolis tõdesin, et küll on hea õppida eriala, mida ikka jagad ka. :) Reedene tund oli ettevõtte rahandus ja lektor on ma ütleks vapustav :)(mitte välimuselt, vaid selle poolest, kuidas ta oma ainet annab).Tundub et sügissemestril on meid üldse õnnistatud meeslektoritega. Kusjuures nad ei aja lihtsalt kuiva juttu, vaid teevad sulle sõnaotseses mõttes puust ette ja punaseks. Eelmisel nädalal panti meid kaks korda rühma töid tegema ja mina pidin meie rühma töö ette kandma. Hääl värises küll natuke, aga sain hakkama :) Ja minu peas kummitab järjest rohkem plaan, teha oma ilusalong. Kui ma nüüd selle jura üxkord ära lõpetan, siis ma raudselt võtan selle asja käsile.
Reedel Tallinnast tagasi sõites, tekkis mul bussis tunne, nagu ma oleksin teises dimensioonis.
Esiteks: buss ei tulnud õigel ajal välja. Rahvast muudkui tuli ja tuli ja bussijuht muudkui müüs pileteid. Ma saan aru küll, et inimestel on vaja koju sõita, aga kas siin ei peaks bussijuht nagu vastutama, kui ta müüb rohkem pileteid, kui on istekohti? Lõpptulemus oli siis, et trepi peal istusid mingid imelikud, kapuutsid peas ja rääkisid mingist "teisest maailmast" Vahekäigus istusid mingid onud, kes terve tee panid tinti ja rääkisid kõva häälega oma ameerika muljeid. Tagapool lärmasi kamp purjus soome tütarlapsi. Ja tagatipuks läks mingi peale 100 km Tallinnat buss katki. Kõige imelikum oli see, et bussijuht ei teavitanud ka rahvast, et kas tuleb lisabuss või parandab ta seal midagi ära. Osa rahvast hakkas hääletama, osa jooksis edasi tagasi sisse ja välja. Lõpuks peale tunniajalist ootamist tuli siis teine buss ja toimetas selle rahva , kes veel alles oli jäänud Tartusse. Mees tuleb mulle Tartu vastu ja see vaeseke magas siis bussijaaams autos niikaua, kui ma ükskord jõudsin. Ei teadnus ju ka alguses, kui kaugel Tartust oleme ja kuna see lisabuss välja saadeti... Ühesõnaga, kui ma koju jõudsin mingi kolme ajal, sõin, kerisin ennast pleedi sisse ja muudkui korrutasin: nii hea on kodus olla. :)
Laupäeval suurt kaua põõnata ei saanud, kuna väike piiga läks Pealinna teatrisse ja siis oli see vaja toimetada õigeks ajaks kokkusaamis kohta. Peale seda käisime mehega väikesel shoppingu tiirul.(mul jäi üks jope ja püksid nii hinge peale :( )Koju saime , siis magasime mingi neljani. Õhtul veel koristasin (natuke),tegime sauna ja vahtisime niisam telekat.
Eile ei teinud suurt midagi, peale suht mõttetu õgardamise. Mees juba ütles, et eriline mõte sul sal trennis käia, kui nädalavahetusel sööd kõik tagasi. Ja noh, ega see nüüd ilus ka ei olnud, mis ma tegin. Teleka ees ka veel(aju ei anna ju aru) moosi ja saia ja piima ikka lõppmatuseni vaja sisse toppida. Ja täna jättis keegi tõbras ( ma tean küll kes) paki kaeraküpsiseid laua peale ja ma olen neid täitsa valimatult söönud. Jama värk, seda veel enam, et täna mõõdetakse mu rasvad ennem trenni üle.... Kindlasti on mul hirmus piinlik treeneri ees.
Aga muidu mulle trennis meeldib. Kuigi mulle ei meeldi absoluutselt kõhulihaste harjutused, teen ma(pooled) need kuidagi ikkagi ära. Ise silmanurgast treenerit piiludes, kas näeb ka et viilin. Ja siis ma kogu aeg ohin, et isver ma ei jõua ja appi kui raske. aga nüüd ma pean jooksma, eks homme panen midagi veel kirja :)

ahh-ahh-haa

Pekki küll! Mu kere oli ikka nii haige, et laupäeval oli treppidest alla tulemisega veel suurem probleem kui reedel. Selle tulemusena kukkusin mina laupäeval koolis mõnusalt trepist alla. Kõik hakkasid kiljuma ja jooksid appi. Mul oli täiega mark ja oleks tahtnud maa alla vajuda. Kes toetas käe alt ja kes aitas niisama püsti ja kes küsis, et kas said tõsiselt viga. Mina muidugi üritasin naerda ja ajasin rahvast laiali, et ei , ei kõik on korras pole mõtet paanitseda. Tegelikult sain nii haiget, et oleks tahtnud karjuda. Pärast oli naljakas ja irvasin, et mõnusalt ma panin ikka virna :) Jalg on väheke sinine ja varvas valus, aga muidu on ok! Täna ma juba liigun :)
Eile käisin lastega Auras , et natukenegi leevendus saada oma valutavatele lihastele. Mina ei tea...ma vist teen midagi valesti, või jääbki alguses kõik nii haigeks. Igatahes täna on väga hea olla. Lebotasin mullivannis ja solberdasin ujula poole peal, niikaua kui lapsed veepargis hullasid. Pärast käisime Zeppelinis shoppasime natuke, tegin Sportlandi kliendikaardi endale ja ostsin kööki uue ruloo. Koju jõudes näitasime mehega saagid ette. Tema nimelt käis kalal. Mina omad ja tema omad. Kaks hauge oli saanud, nii et see nädal tuleb kalapäev:)
Õhtul käis isa, kellel oli vaja soengut värskendada. Mida ma tal siis ka tegin. Isa on selles suhtes väga nõudlik, kõik peab olema sirge ja täpne ja pärast käib veel kümme korda peegli ees kammimas ja keerutamas, kas ikka on nii nagu talle meeldib. Eile jäi isegi esimese korraga rahule, tavaliselt ma pean ikka tal mitu korda üle lõikama.
Kuna minu eesmärk trennis käimisel on ikkagi kaalu alandada, siis numbreid ma kirjutama ei hakka. Ainult nii palju, et eesmärgini on hetkel -4,5 kilo. Mida polegi nii palju, aga maha seda saada on suht vaevaline. Kui see on saavutatud, siis vaatame edasi. Mehega on väike kokkuleppe, teatud kuupäevaks, siis ma saan ühe kingi, mida ma olen ammu tahtnud. Muidugi kui kõik tingimused on täidetud. Siis kirjutan pikemalt.

eilne päev

Eile käisin siis esimest korda! elus trennis. Kokkuvõtteks võin öelda, et väga mõnus oli. Lähemalt vaadates...
Juba peale lõunat hakkas mul sees keerama nagu ennem exsamit. Pigem olil see teadmatusest ja sellest mis mind ees ootab, kuidas ma hakkama saan ja vastu pean. Trulla, hea laps võttis mu töö juurest peale ja niiviisi me siis koos (Trulla vana kalana ja mina hirme trottsides) võtsime suuna trennipaika.
Alguses kui treener soojendusega alustas, vaatasin ma et ohhoo, mis asja ja kuhu ma küll olen tulnud! Elementaarseid liigutusi ka ei suutnud kaasa teha ega rütmis püsida. Kogu aeg vasardas peas, ma olen algaja ja esimest korda. Täna on lubatud. Harjutusi tehes tundus mulle küll, et eip hea et ikka tulin. Mis siis, et see minu jalg ei käinud nii kõrgele kui mõnel teisel ja rütm kippus käest kaduma. Aga MA TEGIN KAASA! MA OLIN PÄRIS TRENNIS! See andis pärast sellise mõnusa olemise ja poweri. Kuigi täna on mul ikka raskusi treppides laskumisega, on hea tunda kui oled oma keha jaoks, mis veedab enamuse päevast laua taga toolil istudes, miskit andnud ja teinud. Suht segane lause sai vist.... Igatahes aitäh Trullale, kes mind kaasa võttis, julgustas ja pärast noomis, et ära vehi niisamama vaid ikka pinguta ka! :)
Mul on nii meeletu peavalu...:( "Karjusin" juba, et keegi mulle rohtu tooks ja müügijuht lubas isegi varem ära minna(ime, ime) Varem ma lähen niikuinii, sest täna on kooli päev, aga kui peavalu ikka järgi ei anna, siis ma lähen koju hoopis. Pole mõtet kangelannat mängida ja niikuinii ma ei suuda siis loengus keskenduda.

tore nädalavahetus

Reedel kooli ei läinud. Hakkasin nii raha pärast põdema. Ikkagi üle viie saja krooni läheb ja palgapäev on alles järgmisel nädalal. Aga elada on ju ka vaja mingi raha eest. Võitlesin siis enda ja südametunnistusega ja ei läinud.
Aga selle eest olin omast arust hirmus usin need kaks päeva. Laupäeva vedasimega mehega üksteise alla puud kuuri ja panime riita. Siis koristasin maja ümbrust ehitusprahist ja niitsin muru. Pühapäeval oli täielik vaaritamine ja küpsetamine. Õunapannkoogid,kartulisalat, õunakook, pitsarullid kaks laksu ja õhtusöögiks pidid olema toorjuustuga täidetud sardellid, aga miskit läks mul täiega nässu. Nii et kui ma need sardellid praeahjust välja võtsin, nägis nad välja nagu p....sed. Liialdamata.Aga ära nad söödi, ju kõlbasid.
Täna rääkisin Trullaga ja arvatavasti lähen neljapäeval koos temaga bodyshapingusse. Loodan, et ma oma marki seal täis ei tee. Ma pole never-ever kuskil trennis käinud. Aga lugedes Trulla postitusi on see igati vahva värk.
Eile võtsin ja sõitsin rattaga 15 km maha. Täna on tagumik nii valus, et vastik kohe. Ja õlad ka. Masaazi tahaks...hirmsat moodi.

ehhee

Eile kutsus üks klient mind välja. Küsis kohe , et kui ma sind välja kutsun, kas sa tuled? Mina muidugi vastasin, et kui sa helistad õhtul kell üheksa, siis ma kohe kindlasti ei tule. Aga muudel aegadel võib läbirääkida. Vend oli täiega sillas...:)

mitte midagi

Tegelikult on mul mitu asja.
Eile sain teada, et mu vennal võib olla epilepsia. Noh , mis võib olla vaid vist nagu ongi...Täna saab asjale ametliku kinnituse. Lugesin netis natuke selle kohta....ma ei teagi nüüd...elada nagu saab sellega. Lihtsalt teised peavad olema tema suhtes tähelepanelikud. Ja ei teagi, kas on hea või halb, aga krambi hoogusid on tal aastas ükskord olnud. Ennem seda on meeletu peavalu. Viimane kord oli tööl ja ajas töökaaslastega juttu, kui lihtsalt lambist sadas pikali. Öeldi veel, et muud ei saanuda aru, kui et sõnalõpud hakkasid ära kaduma ja siis pauhhh....Kole mõelda...niimoodi võib ju ennast vigaseks kukkuda. Näis, mis saama hakkab.
Homme on kool jälle ja ma ei teagi kas minna või ei. Rahapuudus kollitab jätkuvalt. Üheltpoolt peaks nagu minema....teiseltpoolt....õpin iseseisvalt?? Tramaeivõi!
Ma ei taha mitte midagi teha...mingi nõme sügismasendus vist.
Mind häirib, et ma u-ga ei suhtle. Üheltpoolt nagu tahaks...aga teiseltpoolt...mina ka roomama ei hakka! Muidu oli kullake ees ja taga ja kui ühelpäeval vastad talle mähh, siis keeras nagu ära. Hakkas silditama ja egotama. Aru ma ei saa! Mõttetu mees.
Tahaks magada....