lähen ei lähe

Siin ma nüüd olen ja võitlen iseendaga. Minna trenni või ei. Üks osa nagu tahab, teine ei taha. Samas ega see kaal siis ju ei alane, kui ma käin ainult nädalas ühe korra.
Ilm on ka suht rõve, tuiskab ja tormab....kodus oleks nii palju vaja teha. Nõud pesta ja pesu ja koristada... tramaeivõi!
Peaks ikka minema....
Samas ei viitsi nagu hästi....
Mida ma siis nagu ootan! Eesmärk on ikka kaalu alandada. Ja ega see kaal ju ei alane, kui ei liiguta.
Ma siis vist ikka lähen...
Või ei lähe....
Ma ei või lihtsalt...
Kedagi ei ole kes innustaks ka.....!!!

trenn veel ei mõju

Ühel õhtul voodis telekat vaadates:
Mees paneb käe pepu peale ja ütleb: pinguta lihaseid ja näita kui tugevad tuharalihased sul on.
Mina pingutan elu eest
Mees: noh pingutad vä?
Mina: täiesti pingul on! Ise hämmeldunud ja segaduses...
Tundub et ikka veel ei ole mõjunud. :)

küll oleks tore

...kui ei peaks suurt pingutama(end tagant torkima) ja raha muudkui voolab pangakontole.
Ma ei viitsiiiiiii(hõikab kõva häälega) üldse tööd teha. Kuigi mul on väga norm töö(ma vist olen ennem ka seda kuskil öelnud)
Mingi madalrõhkond jälle...kohe annab tunda.
Homme magan poole lõunani raudselt
Mul on kodus uus hüüdnimi: Komandör Tristal-lapsed panid. Ma pidavat kogu aeg kamandama. Kui mina ei kamandaks, siis nemad upuksid mustuse sisse ära. Mõnikord mina kohe kardan nende toast läbi minna. Sealt võid mingi nakkuse saada . Jube, kuidas ikka teismelised võivad elada. Aga ise on nad nii õnnelikud veel seal juures. Isegi mu kuueaastane poeg ka koristab rohkem, kui need kahepeale kokku. Vot ja siis kui ma midagi käsen teha, siis memad vastavad: Just nii komandör! Ise muidugi itsitavad ja nalja kui palju.
Kuigi ega ma eriti kurta ka ei saa. Nad ikka teevad ka, kui palud(loe käsed). Näiteks nõudepesu on meil järjest korda mööda. Ja see kes omal päeval pesemata jätab, lükkub ükspäev karistuseks edasi. Kuigi ma olen teinekord ise nende eest pesnud, kui ikka näha on, et palju on õppida või laps on trennist nagu laip.
Just sain sõnumi, kus kirjas: täna sündis poja , kaal 4730, pikkus 54 cm, emme tervis hea. Mu sõbranna sai tita. Juhhuuuu!!

tahaks kohe tatistada

Ma ei viitsi pikalt heietada. Aga mõni inimene ajab mind nii närvi, et tahaks kohe käratada. Mida sa siis vingud et: keegi meil külas ei käi ja te olete nii võõraks jäänud. Ausalt ei tahagi sellisesse kohta külla minna, kui juba uksest sisse astudes on vingu nägu peas. Ja selle asemel, et juttu ajada, vahib ta hoopis telekat. No sorry, ma võin kodus ka telekat vahtida, ma ei pea seda küla peal tegema.
Ja kui mina pakun välja, et teeme midagi nämmat pugimist ja tema sellega nõus on, siis ma eeldan et me teeme seda ikkagi koos. Mitte ei kähva mulle, et noh, tee siis mis sul vaja teha on! Ausõna ma ei jaksa kohe tõesti enam. Näita natukenegi külalislahkust välja või ära vingu siis et keegi meil külas ei käi.

kekutan kah

Minu laps on oma vanuseklassis Eesti Meister laskesuusatamises. Väga kõva...vist...ma suusatamisest suurt ei jaga. Vehivad seal oma püssiga ja tuiskavad suuskadel. Minu asi on raja ääres karjuda: ära loiva vaid suusata ja tiirus: rahulikult, ära hakka rapsima ja mäe otsas: jõuad küll, tule, tule-edasi tuleb laskumine, saad puhata!
Kaks nädalavahetust on möödunud võistlustele kaasa elades.
Selle(eelmise siis ikka jah) aasta sügisel läks väike poiss esimest aastat judo trenni. Ja ennem jõule oli neil siis esimene matsh. Küll oma trennikaaslaste vahel aga asi seegi. Poiss tuli koju, purk moosi näpus. Küsin, kust said? Tema, et võitsin võistlusel. Mitmenda koha siis said? Tema: kolmanda. Mina: Väga tubli ju! Ikkagi esimene võistlus.
Nädal hiljem lasteaeda minnes ja stende vahtides, avastasin, et tulemused on üles pandud ja minu laps ei olnud teps mitte kolmas vaid hoopis esimene :) Noomisin kodus siis, et sa teinekord ikka uuri täpselt järgi, mitmenda koha saad :) Laps(ste)e üle kohe hea meel. Igati tublid ju!

ärritavad asjad

Ma olen solvunud ja kibestunud.
M-i naine korraldas siin ennem aastavahetus suht korraliku draama. Ma ei viitsi üksikasjdesse laskuda, aga meie kõik saime nii aru, et naine on asjad kokku pannud ja sätib minekut. Muidugi sinna juurde siis palju skandaali ja suht räpaseid valesid ujus päevavalgele. M hirmus õnnetu, meie kõik tunneme kaasa...ennem jõule kah, lastest kole kahju... Väiksel piigal sünnipäev tulemas, mis saab ja kuidas saab...?? M helistas siis mulle, et äkki ma saan kuskil Suures Linnas mingi mängutoa bronnida ja korraldab seal siis sünnipäeva. Olin nõus. Ikkagi lapse sünnipäev ja ega laps selles süüdi pole, et emal ja isal jama majas on. Leidsin koha, leppisime kokku, M käis vaatamas, sobis. Ma aitasin veel(M-i palvel) laua ära sättida jätsin enda tegemised ja toimetamised kõik tahaplaanile. Ja siis...kahe päeva pärast oli M-il firma pidu. Ja mis me kuuleme, sinna koos naisega läinud! Ma ei saa aru, sa lased endale käru panna ja siis tassid veel peole kah. Mehed on jobud, ausõna.
Aastavahetusel olime mehe ema juures. Meie ja mehe õde oma peikaga ja M ka siis oma naisega. Muidugi tuleb inimesele anda teine võimalus, aga.... Kui M naine palus T-l netis mingi venna kohta rates infot otsida ja saladusekatte all sellest M-ile ega kellegile rääkida ei tohtinud( mida T-u muidugi tegi) siis tekib ikka küsimusi küll. Ja nagu M-ist ja ta naise käitumisest järeldada võis on neil armastus majas. Mis on muidugi tore. Aga asjal on sita maitse juures ja andke andeks, ma ei oska M-ist enam midagi arvata. Milleks siis mängida mingit tohutut õnnetut? Või on ta tõesti nii toru et ei näe mis tegelikult toimub? Et ühes toas olen mehel nagu kleepekas seljas ja teises toas suhtlen virtuaalset teisega? Ja kas ta tõesti on nii naiivitar, arvates et T-u ei räägi kellegile?
Aga muidu läks aastavahetus trallates, napsitades, paugutades. Jäin igati rahule, kui muidugi välja arvata, et selle jõulu ja aastavahetusega on kaal totaalselt paigast ära. Ja ma olin eile isegi valmis trenni minema, isegi asjad olid kaasas, aga siis sai laiskus minust võitu. (häbi mulle!)