jälle, järjekordselt...
isegi telefoni tõstmine on piin.
ja mul on homme koolitus, kus ma tegelikult pidin osalema, kui võõrustaja, aga ma ei suuda sinna minna. Vabandasin olukorra välja, et a la kes siis siin on? Lükkasin müügijuhi ette ja tegelikult ongi see tema töö!
Ma ei talu ühegi inimese lähedust. Ja ise pean nendega suhtlema päevast päeva.
Ainult kodus, oma voodis, pleed ümber ja ahju kõrval on hea. Oi kui hea.
Roosad küünlad võbisemas aknal ja tass kuuma teed käes auramas....
Juba kolmas päev läheb. Pühapäeval sain voodist välja alles poole kahest, selle aja sees ma jõudsin igasuguseid asju mõelda. Tähendab, tegelikult ma ei mõlnudki midagi, kõik mõtted olid tühised ja sisutud ja üldse tundus kõik üks suur p.... olevat. Ja see läheb järjest hullemaks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar