esmaspäev, 8. juuni 2009

käepigistus

Mul oli eelmisel nädalal üks koolitus. Ma ei viitsi pikalt heietada mis teemal, aga lühidalt siis üks kaubamärk ostis teise kaubamärgi ära. Ja kuna me hakkame neid uusi tooteid müüma, siis tehti väike koolitus uutele toodetele. Ma olen ennemgi sellesama koolitaja koolitustel käinud, nii et olin nagu kala vees ja tundsin end uues Suure Linna konverentsikeskuses väga koduselt. Koolituse alguses lisatud märkusele, koolitaja poolt, et ma näen väga särav välja, lisas muidugi tohutult enesekindlust. Kohvipausi ajal vahetasime paar sõna teemal kuidas muidu tööalaselt läheb.
Koolituse lõppedes jäime veel parklas jutustama ja lõpetuseks surusime kätt. Aga see käepigistus.....see ei olnud lihtsalt ärimeeste käepigistus....see oli selline soe ja viivuks lihtsalt käest kinni hoidev ja lõpuks ta libistas mu käe oma käest lahti.....Muidugi ma tean, et käepigistuse/tervituse puhul vaadatakse alati vastaspoolele silma ja seda ma ka tegin.....Aga see kõik..... pilk ja käepigistus vaevab mind ja paneb kõhus liblikad keerlema.
Deem ma ei või lihtsalt. Ikka ja jälle mõtlen ma sellele, kuigi võiks nagu juba üle saada.

neljapäev, 4. juuni 2009

lapsesuu

Eile õhtul(öösel) kui magama sättisime, ohkas väike poiss, et küll oli raske päev. Mina küsisin, siis et mis sul raske oli ?
Poiss: "Noorus on ikka nii raske"

***
Issi kolistas veel köögis ja sõi moosi saia. Poja sai üks päev judo võistlustelt auhinnaks purgi moosi. Kuuldes et issi sööb moosi saia, ütles: " Ma oleks pidanud selle moosi ära peitma, nüüd sööb kõik ära!"

pessimist ja optimist

Et mis neil vahet on?

Pessimist kurdab kogu aeg, et ei tõuse.
Optimist aga leiab, et väga ilusti ripub.