jälle, järjekordselt...
isegi telefoni tõstmine on piin.
ja mul on homme koolitus, kus ma tegelikult pidin osalema, kui võõrustaja, aga ma ei suuda sinna minna. Vabandasin olukorra välja, et a la kes siis siin on? Lükkasin müügijuhi ette ja tegelikult ongi see tema töö!
Ma ei talu ühegi inimese lähedust. Ja ise pean nendega suhtlema päevast päeva.
Ainult kodus, oma voodis, pleed ümber ja ahju kõrval on hea. Oi kui hea.
Roosad küünlad võbisemas aknal ja tass kuuma teed käes auramas....
Juba kolmas päev läheb. Pühapäeval sain voodist välja alles poole kahest, selle aja sees ma jõudsin igasuguseid asju mõelda. Tähendab, tegelikult ma ei mõlnudki midagi, kõik mõtted olid tühised ja sisutud ja üldse tundus kõik üks suur p.... olevat. Ja see läheb järjest hullemaks.
teisipäev, 28. oktoober 2008
teisipäev, 21. oktoober 2008
argipäeva heietusi
Üle pika aja oli mul nädalavahetus vaba ja ma sain kodus tatsata ja toimetada ilma et ma poleks pidanud kuskile sõitma. Tahtsin küll rohkem jõuda, aga ei hakanud üldse liigselt pingutama kah. Enamuse aja veetsin pliidi ääres, üle pika aja. Valmis maitsev porgandi keeks/kook ja sealiha sibula ning seentega. Lisaks tegin kausi täie köögivilja rosoljet ja kaks laksu pannkooke.
Suurem piiga valiti üleliidulisse (loe: vabariiklikusse) lastekoori. Sellega kaasneb järjekordne lisa väljaminek igal kuul, kuna ta hakkab iga kuu käima laagrites. Seal siis õpetatakse neid nii hästi laulma, et võib ka televiisorisse lasta. Esimene esinemine ongi novembris isadepäeva kontserdil Estonia Konsterdisaalis.
Lisaks sellel on vaja kinni maksta uue hooaja varustus suusaklubile. Õnneks on klubi hästi vastutulev ja saab maksta ka osade kaupa. Aga ma pole veel lõppsummat kokku löönud, mis lähevad uued suusad ja riided ja kõik muu pudi -padi sinna juurde. Vaatad et hakkab nagu ree peale saama ja siis läheb raudselt midagi katki või ei mahu selga ja jälle oled ree pealt maas.
Ei taha nagu viriseda ka, kuigi ma ikka tuletan talle meelde, kui väga sõna võtab teemal, kuidas teistele alati! ostetakse ja tema ei saa midagi. Ausalt öeldes on teised ikka paljust pidanud loobuma selle nimel. Mõnikord ma tunnen end väiksema piiga ees nii süüdi selles.
Mina ei saanud lapsena raha pärast kuskil ringis käija, sest raha lihtsalt polnud. Nii tahtsin klaverit õppida mängima. Mingid algteadmised andis mulle kohaliku kultuurimaja juhataja tütar. Kui tal ema tööl oli, siis me võisime saalis klaverit piinata. Esimesena õpetas ta mulle laulu "Veere värten vurinaga..." Hiljem sain vanaisa käest akordioni ja siis ma kääksutasin omal käel seda. Aga kuna basse ma ei osanud panna, siis vanaisa käskis pilli tagasi viia, kuna tulemust polnud.
Mul on südamemure poja pärast ikka veel. See kõhuvalu, mille pärast ta haigla viisin on alles või tagasi. Mõnipäev rohkem, mõnipäev vähem. Mina muidugi mõtlen ennast haigeks, kuidas tal võib-olla soolte vähk või mõni muu hull haigus. Arst laiutab käsi ja käseb kaka proovi teha. Ja võimalikult värselt ja ruttu laborisse toimetada. Mis tähendab seda, et see toiming saab toimuda ainult hommikul. Aga te ei kaka ju mul hommikul, mida krd ma siis teen? Nüüd ma ootan juba teist nädalat seda kakahäda nigu õnnistust. Arst arvab et on parasiidid või maksalutikad(tore!) Ja laps peab kannatama kõhuvalu kogu aeg. Kui haiglas oli siis uuriti ja puuriti ja ei antud süüa isegi mitte, et äkki on pimesool ja vaja lõigata. Järgmisel päeval saadeti koju , aga kodus läks trall jälle lahti. Üldiselt olen ma kolmas raks juba arsti juures tagasi ja mul hakkab kergelt ära viskama. Ma nõiun selle kaka proovi ära (mingi valemiga) ja kui see ikkagi ei näita midagi, siis ma ei tea kuhu ma pöörduma pean.
Järmise kuu alguses vist võtan osa puhkust välja mis mul veel saada on. Nii tahaks üksi kodus lihtsalt olla mitte midagi tehes. Võib-olla natuke teeks käsitööd. Praegugi on projekt "köögi ruloole äärepits ette, mis muidu näeb välja nigu ekraan", valmis saan siis äkki klõpsin siia ka üles. Rahvariide vöö tuhin on hetkeks kustunud, sest millegipärast kukkusin soperdama ja mida ma soperdan jääb mulle arusaamatuks. Helistasingi pühapäeval vanaemale ja kurtsin oma muret. Vanaema kamandas kohe enda juurde. Minna saan alles siis kui rahapäev tuleb. Nii kaua peab see projekt seisma.
Suurem piiga valiti üleliidulisse (loe: vabariiklikusse) lastekoori. Sellega kaasneb järjekordne lisa väljaminek igal kuul, kuna ta hakkab iga kuu käima laagrites. Seal siis õpetatakse neid nii hästi laulma, et võib ka televiisorisse lasta. Esimene esinemine ongi novembris isadepäeva kontserdil Estonia Konsterdisaalis.
Lisaks sellel on vaja kinni maksta uue hooaja varustus suusaklubile. Õnneks on klubi hästi vastutulev ja saab maksta ka osade kaupa. Aga ma pole veel lõppsummat kokku löönud, mis lähevad uued suusad ja riided ja kõik muu pudi -padi sinna juurde. Vaatad et hakkab nagu ree peale saama ja siis läheb raudselt midagi katki või ei mahu selga ja jälle oled ree pealt maas.
Ei taha nagu viriseda ka, kuigi ma ikka tuletan talle meelde, kui väga sõna võtab teemal, kuidas teistele alati! ostetakse ja tema ei saa midagi. Ausalt öeldes on teised ikka paljust pidanud loobuma selle nimel. Mõnikord ma tunnen end väiksema piiga ees nii süüdi selles.
Mina ei saanud lapsena raha pärast kuskil ringis käija, sest raha lihtsalt polnud. Nii tahtsin klaverit õppida mängima. Mingid algteadmised andis mulle kohaliku kultuurimaja juhataja tütar. Kui tal ema tööl oli, siis me võisime saalis klaverit piinata. Esimesena õpetas ta mulle laulu "Veere värten vurinaga..." Hiljem sain vanaisa käest akordioni ja siis ma kääksutasin omal käel seda. Aga kuna basse ma ei osanud panna, siis vanaisa käskis pilli tagasi viia, kuna tulemust polnud.
Mul on südamemure poja pärast ikka veel. See kõhuvalu, mille pärast ta haigla viisin on alles või tagasi. Mõnipäev rohkem, mõnipäev vähem. Mina muidugi mõtlen ennast haigeks, kuidas tal võib-olla soolte vähk või mõni muu hull haigus. Arst laiutab käsi ja käseb kaka proovi teha. Ja võimalikult värselt ja ruttu laborisse toimetada. Mis tähendab seda, et see toiming saab toimuda ainult hommikul. Aga te ei kaka ju mul hommikul, mida krd ma siis teen? Nüüd ma ootan juba teist nädalat seda kakahäda nigu õnnistust. Arst arvab et on parasiidid või maksalutikad(tore!) Ja laps peab kannatama kõhuvalu kogu aeg. Kui haiglas oli siis uuriti ja puuriti ja ei antud süüa isegi mitte, et äkki on pimesool ja vaja lõigata. Järgmisel päeval saadeti koju , aga kodus läks trall jälle lahti. Üldiselt olen ma kolmas raks juba arsti juures tagasi ja mul hakkab kergelt ära viskama. Ma nõiun selle kaka proovi ära (mingi valemiga) ja kui see ikkagi ei näita midagi, siis ma ei tea kuhu ma pöörduma pean.
Järmise kuu alguses vist võtan osa puhkust välja mis mul veel saada on. Nii tahaks üksi kodus lihtsalt olla mitte midagi tehes. Võib-olla natuke teeks käsitööd. Praegugi on projekt "köögi ruloole äärepits ette, mis muidu näeb välja nigu ekraan", valmis saan siis äkki klõpsin siia ka üles. Rahvariide vöö tuhin on hetkeks kustunud, sest millegipärast kukkusin soperdama ja mida ma soperdan jääb mulle arusaamatuks. Helistasingi pühapäeval vanaemale ja kurtsin oma muret. Vanaema kamandas kohe enda juurde. Minna saan alles siis kui rahapäev tuleb. Nii kaua peab see projekt seisma.
esmaspäev, 13. oktoober 2008
palju õnne Tristal!
Ah, et mille eest? :)
Mina sain eile IREK-ist (Iluravi Rahvusvaheline Erakool) maniküüri tunnistuse kätte!
Ja praktilise eksami sain viie!
Küll mina ikka olen usin ja tubli, ise ka imestan.(see on nüüd see koht, kus keegi mind ei kiida ja ma pean seda ise tegema) :)
Nüüd on veel pediküür ja küünetehnik, aga ma pean ennem raha koguma. Kuid algus on tehtud vähemalt ja see ka asi.
***
PS! Kes käskis mul küll nii palju nartsissi ja tubli sibulaid osta. Seisin eile suht nõutult keset õue ja ei osanud neid kusile panna, kuna kõikjale oli juba pandud, aga sibulaid jäi suht palju üle. Deem ma ütlen. Suska või niisama kuskile, eks kevade vaatab mis saab.
Mina sain eile IREK-ist (Iluravi Rahvusvaheline Erakool) maniküüri tunnistuse kätte!
Ja praktilise eksami sain viie!
Küll mina ikka olen usin ja tubli, ise ka imestan.(see on nüüd see koht, kus keegi mind ei kiida ja ma pean seda ise tegema) :)
Nüüd on veel pediküür ja küünetehnik, aga ma pean ennem raha koguma. Kuid algus on tehtud vähemalt ja see ka asi.
***
PS! Kes käskis mul küll nii palju nartsissi ja tubli sibulaid osta. Seisin eile suht nõutult keset õue ja ei osanud neid kusile panna, kuna kõikjale oli juba pandud, aga sibulaid jäi suht palju üle. Deem ma ütlen. Suska või niisama kuskile, eks kevade vaatab mis saab.
kolmapäev, 8. oktoober 2008
shal-alal-laaa
Jaaaa...raha teeb rõõmsaks....
Mitte et ma oleks saanud mingi üüratu summa, aga väga tore minu arust praeguse majanduslanguse juures, ilma ise küsimata antakse palgapäeval rohkem raha, kui sa ootad.
Ja mul oli isegi natuke piinlik seda vastu võtta.(loll mis loll, noh)
Aga boss arvas, et ma ikka võiksin nii palju raha saada.
Ja nüüd ma olen sama usin edasi, isegi natuke rohkem :)
Mitte et ma oleks saanud mingi üüratu summa, aga väga tore minu arust praeguse majanduslanguse juures, ilma ise küsimata antakse palgapäeval rohkem raha, kui sa ootad.
Ja mul oli isegi natuke piinlik seda vastu võtta.(loll mis loll, noh)
Aga boss arvas, et ma ikka võiksin nii palju raha saada.
Ja nüüd ma olen sama usin edasi, isegi natuke rohkem :)
teisipäev, 7. oktoober 2008
sinule
Ma olen ennemgi sulle kirjutanud oma eelmises blogis ja järjekordselt teen ma seda jälle. Tavaliselt ma ei kirjuta, ma üritan sinust aru saada, pahameele alla neelata ja sind mõista. Aga enam ma ei suuda.
Mulle tundub, et sa tahad, nagu terve elu keerleks ainult sinu ümber. Aga see ei ole nii!
Kas sa oled kunagi võtnud telefoni ja küsinud, et kuidas MINUL läheb? On sind üldse kunagi huvitanud KUIDAS mul tegelikult läheb?
Ma tahaks ka võib-olla et keegi mulle pai teeks või sõbralikult õlale patsutaks või olenemata kella ajast või toimetustest, leiaks see viisteist minutit mu jaoks.
Ma olen tüdinud su pirtsutamistest, tujutsemistest,halast kui paha ja halb kõik on. Mul on ka paha ja halb aga kurta pole kellegile.
Aastaga on kuhjunud mitmed asjad: talvine külaskäik, kus sa igavleva näoga kõlgutasid trepi peal jalga ja minu pakutud variandi peale, et teeme koos midagi, näiteks brutccetasid,(ja pakkumise momendil olid nõus )ja kohale jõudmise momendil kähvasid et noh tee, mis sul siis vaja on.....Mul ei olnud seda tõesti vaja teha. Ma arvasin, (lihtsalt niisama telekat vahtida võin ma kodus ka, ma ei pea selle jaoks kodust välja tulema) et teeme midagi teistmoodi.
Või mina pole väärt sedagi, et sõbrapäeval meeles pidada.
Või sinu tujutsemine päeval, mis oli eelnevalt kokku lepitud kokkusaamiseks ja siis kui ma helistan, lased sa mehel öelda, et sa ei taha kellegagi rääkida ja pärast vabandada et mees tegi nalja.
Aga mina võin ka äkki solvuda. Ja olengi solvunud ja tahan jäädagi. Ja enam mina sinuga kontakti ei otsi. Mitte ennem, kui sina hakkad aru saama, et terve elu ei keerle sinu ümber. Mul on halb seda öelda, aga nii see on....
Mulle tundub, et sa tahad, nagu terve elu keerleks ainult sinu ümber. Aga see ei ole nii!
Kas sa oled kunagi võtnud telefoni ja küsinud, et kuidas MINUL läheb? On sind üldse kunagi huvitanud KUIDAS mul tegelikult läheb?
Ma tahaks ka võib-olla et keegi mulle pai teeks või sõbralikult õlale patsutaks või olenemata kella ajast või toimetustest, leiaks see viisteist minutit mu jaoks.
Ma olen tüdinud su pirtsutamistest, tujutsemistest,halast kui paha ja halb kõik on. Mul on ka paha ja halb aga kurta pole kellegile.
Aastaga on kuhjunud mitmed asjad: talvine külaskäik, kus sa igavleva näoga kõlgutasid trepi peal jalga ja minu pakutud variandi peale, et teeme koos midagi, näiteks brutccetasid,(ja pakkumise momendil olid nõus )ja kohale jõudmise momendil kähvasid et noh tee, mis sul siis vaja on.....Mul ei olnud seda tõesti vaja teha. Ma arvasin, (lihtsalt niisama telekat vahtida võin ma kodus ka, ma ei pea selle jaoks kodust välja tulema) et teeme midagi teistmoodi.
Või mina pole väärt sedagi, et sõbrapäeval meeles pidada.
Või sinu tujutsemine päeval, mis oli eelnevalt kokku lepitud kokkusaamiseks ja siis kui ma helistan, lased sa mehel öelda, et sa ei taha kellegagi rääkida ja pärast vabandada et mees tegi nalja.
Aga mina võin ka äkki solvuda. Ja olengi solvunud ja tahan jäädagi. Ja enam mina sinuga kontakti ei otsi. Mitte ennem, kui sina hakkad aru saama, et terve elu ei keerle sinu ümber. Mul on halb seda öelda, aga nii see on....
Tellimine:
Postitused (Atom)