tegelikult on mu elus palju muud kah, peale nõmeda müügijuhi, kes täna ei öelnud isegi head aega, kui uksest välja läks. Vot nii vihane on mu peale. Mul suva! Loomulikult kaebasin ma eile bossile kõik ära, aga ta arvas, et ärgu ma võtku südamesse. Lihtsam öelda kui teha.
Hommikul tõin bossi autoremondi töökoja juurest kontorisse ning kasutasin juhust ja saatsin oma autoga ülevaatust tegema. Mitte et mu oma mees ei suudaks seda ise teha. Aga selle jaoks peaks ta võtma vabad tunnid töö juurest, sõitma linna ja pärast tagasi jälle. Andsin bossile võtmed ja tunni ajapärast oli tagasi. Vahetas taga suunatule pirnid ära, mis olid heledaks kulunud või pleekinud, aga mis peaksid tegelikult kollased olema. Ja uue tulekustuti ka ostis, vanal olevat roosteplekid peal või sees. Ja siis nad olid seda tulekustutit ilkunud seal ülevaatusel. Ma küll rõhutasin, et ma saatsin su ülevaatust tegema, aga mitte autot remontima ja lisaseadmeid ostma. Aga eks tal õigus kah. Politseid ju nüüd väga agaralt tee ääres korda loomas ja oleks tõeliselt nõme mingi tulekustuti pärast trahvi saada. Aga muud asjad olid korras ja nüüd jälle kaks aastat hooleta.
Eile tõdesin ma järjekordselt, et halva tuju päästab shoplemine. Eriti, kui seda teha jalanõude poes. Ma ei saa kunagi kingapoest välja tulla, ilma et ma midagi ei ostaks. Ja no kuidas sa jätad kingad riiulile, kui nad on nii kurva näoga ja tasakesi sosistavad: Tristal osta meid. Nad ju räägivad minuga....ja ise on nii kurvad. Muidugi ma ostan nad siis endale. Aga kingi on mul juba liialdamata üle 15 paari ja siis ma ostsin ühed hästi-hästi kurva näoga saapad. Sihukesed kõrge kontsaga ja külje pealt suure pandlaga, värvuselt mustad. Ma olen liialdamata kingafetish. Aga ühe naise kapis pole kingi ja saapaid kunagi küllalt.
Aga tuju oli hoobilt terveks õhtuks hea.
neljapäev, 27. november 2008
kolmapäev, 26. november 2008
tule taevas appi!
Kui sulle teatab meeskolleg, et sa naeratad bossile rohkem, kui talle, kas ma peaksin seda kartma?
Ma arvan et peaksin, sest see tõbras pole üldse minu maitse.
Ja ma julgesin täna arvamust avaldada teemadel, mis ma tema tegemistest arvan. Ja lõpp tulemus, tema ilus tubli ja mina loll.
Ja ma vihkan, kui ma hakkan ulguma ja ma ei suuda ennast kontrollida.
Aga ma tõesti tunnen et mulle tehakse liiga ja kaevelda pole ka kuskile.
Kui asjad käiksid sõrmenipsuga, teeksin ma nips ja paneksin lahkumisavalduse lauale. Pangu oma putka kinni siin kui tahavad. Aga ma ei saa ju kohe avaldusega vehkima hakata, nii kui midagi ei meeldi. Või saaksin?
Pigem ma kardan muutusi.
Ma arvan et peaksin, sest see tõbras pole üldse minu maitse.
Ja ma julgesin täna arvamust avaldada teemadel, mis ma tema tegemistest arvan. Ja lõpp tulemus, tema ilus tubli ja mina loll.
Ja ma vihkan, kui ma hakkan ulguma ja ma ei suuda ennast kontrollida.
Aga ma tõesti tunnen et mulle tehakse liiga ja kaevelda pole ka kuskile.
Kui asjad käiksid sõrmenipsuga, teeksin ma nips ja paneksin lahkumisavalduse lauale. Pangu oma putka kinni siin kui tahavad. Aga ma ei saa ju kohe avaldusega vehkima hakata, nii kui midagi ei meeldi. Või saaksin?
Pigem ma kardan muutusi.
reede, 21. november 2008
eilse päeva nael
Eilse päeva lõpetas ära meie kass, kes pani niigi sitale päevale punkti.
Meie kass elab väljas. Tuppa lastakse teda ainult sööma. Niikui ära sööb kohe välja. See on minu reegel ja kass teab seda. Ja ta ei salli mind selle eest. Ja eile oli tal võimalus mulle kätte maksta.
Mees lasi kassi hommikul sööma. Kuna mina kassi sisse ei lasnud, siis ei taibanud ma viimasena kodust lahkudes kontrollida, kas ta ka välja on visatud. Mees muidugi unustas suvalt ära. Ja kui ma õhtul tuppa astusin, tahtis see kassi pasa hais mind uksel pikali lüüa. Ta tõbras(andke nüüd andeks kassi armastajad) oli pasandanud mu sohva täis, elutoa põranda ja tagatipuks ka minu voodi. Ja just selle poole kus mina magan. Esimene reaktsioon oli, et võtan noa ja lõikan kassi pooleks ning söödan koertele. Siis võtsin suitsud, istusin väljas trepil ja ulgusin nutta. Helistasin mehele ja teavitasin olukorda ning andsin loa kass õhtul maha lasta. Kimusin kaks suitsu, rahunesin maha ja hakkasin katteid ja tekke ja voodipesu järjest masinasse panema. Pesin põrandad ning tuulutasin toad. Ööseks kuskil kaheteistkümneks oli asi kontrolli all.
Aga kass peab nüüd edaspidi väljas sööma. Tema valik. Oleks inimese moodi toas käitunud, poleks probleemi olnud. Tuppa saab see kass ainult üle minu laiba!
Meie kass elab väljas. Tuppa lastakse teda ainult sööma. Niikui ära sööb kohe välja. See on minu reegel ja kass teab seda. Ja ta ei salli mind selle eest. Ja eile oli tal võimalus mulle kätte maksta.
Mees lasi kassi hommikul sööma. Kuna mina kassi sisse ei lasnud, siis ei taibanud ma viimasena kodust lahkudes kontrollida, kas ta ka välja on visatud. Mees muidugi unustas suvalt ära. Ja kui ma õhtul tuppa astusin, tahtis see kassi pasa hais mind uksel pikali lüüa. Ta tõbras(andke nüüd andeks kassi armastajad) oli pasandanud mu sohva täis, elutoa põranda ja tagatipuks ka minu voodi. Ja just selle poole kus mina magan. Esimene reaktsioon oli, et võtan noa ja lõikan kassi pooleks ning söödan koertele. Siis võtsin suitsud, istusin väljas trepil ja ulgusin nutta. Helistasin mehele ja teavitasin olukorda ning andsin loa kass õhtul maha lasta. Kimusin kaks suitsu, rahunesin maha ja hakkasin katteid ja tekke ja voodipesu järjest masinasse panema. Pesin põrandad ning tuulutasin toad. Ööseks kuskil kaheteistkümneks oli asi kontrolli all.
Aga kass peab nüüd edaspidi väljas sööma. Tema valik. Oleks inimese moodi toas käitunud, poleks probleemi olnud. Tuppa saab see kass ainult üle minu laiba!
neljapäev, 20. november 2008
katus sõidab
Ja täiega. Ja ma ei saa aru mis asi see on.
Silmades on selline virr-varr ja pea sõna otseses mõttes sõidab. Ja ma tunnen kuidas aeg minust voolab läbi. Läbi pea just.
Karjuda tahaks, aga ma pean tööl olema ja sõbralikult naeratada.
Kas nii minnaksegi hulluks?
Üleeile karjusin kodus väiksema piiga peale. Katus sõitis ära siis kui nägin teda käterättidega põrandat kuivatamas.
Kui teine nutma hakkas palusin vabandust, aga hinges piinas pikka aega.
Ei ole vaja karjuda.
Ja täna hommikul jälle. Ja siis ta hakkab nutma ja ma tahaks endale peksa anda.
Ja ma vihkan siinset müügijuhti! Sujuvalt lollitas mu eelmine kuu ära, lubades puhkust mõned päevad. Ja teate, mina pean puhkama nii, et reede, laupäev, pühapäev. Ja kirja läheb kolm puhkuse päeva. Sama hästi võiksin ju kõik laupäevad ja pühapäevad puhkuse arvele kirjutada. Ise lebotas suvel terve kuu kuskil karu p....s.
Ma tahaks talle peksa anda.
Ja see virr-varr läheb järjest hullemaks.
Silmades on selline virr-varr ja pea sõna otseses mõttes sõidab. Ja ma tunnen kuidas aeg minust voolab läbi. Läbi pea just.
Karjuda tahaks, aga ma pean tööl olema ja sõbralikult naeratada.
Kas nii minnaksegi hulluks?
Üleeile karjusin kodus väiksema piiga peale. Katus sõitis ära siis kui nägin teda käterättidega põrandat kuivatamas.
Kui teine nutma hakkas palusin vabandust, aga hinges piinas pikka aega.
Ei ole vaja karjuda.
Ja täna hommikul jälle. Ja siis ta hakkab nutma ja ma tahaks endale peksa anda.
Ja ma vihkan siinset müügijuhti! Sujuvalt lollitas mu eelmine kuu ära, lubades puhkust mõned päevad. Ja teate, mina pean puhkama nii, et reede, laupäev, pühapäev. Ja kirja läheb kolm puhkuse päeva. Sama hästi võiksin ju kõik laupäevad ja pühapäevad puhkuse arvele kirjutada. Ise lebotas suvel terve kuu kuskil karu p....s.
Ma tahaks talle peksa anda.
Ja see virr-varr läheb järjest hullemaks.
teisipäev, 11. november 2008
kuidas süveneb alkoholism...
...kui sul on soe ainult siis, kui sees on tass kohvi või teed, kuhu on lisatud korgitäis konjakit.
tavaline tass teed või kohvi ei aita.
ja keegi on uue pudeli juba siia toonud.
neil on mingi plaan....
isver ma räägin üksi juba...tule taevas appi!
tavaline tass teed või kohvi ei aita.
ja keegi on uue pudeli juba siia toonud.
neil on mingi plaan....
isver ma räägin üksi juba...tule taevas appi!
tagasi vaadates isadepäevale
Üldiselt mulle ei meeldi sellised asjad nagu isadepäeva ja emadepäev ja kõiksugused muud päevad veel. Et nagu muul ajal ei tule meelde isa külastada ja teda mõne kingiga meeles pidada, kui aastas üks kord? Mina pean isa kogu aeg meeles. Vähemalt nädalas korra-kaks käin vaatamas, kuidas tal läheb. Ja kui nädal jääb vahele, siis isa ise helistab või tuleb vaatama a la noh kus jäänud oled :)
Mul on maailma parim Isa! Ta on isa suure algustähega. Ta on töökas ja aus ja põhimõtte kindel inimene.
Aga mitte sellest ma ei tahtnud kirjutada...
Tahtsin hoopis kirjutada poja lasteaia isadepäeva peost ja sellega eelnevalt kaasnenud seigast.
Tädi pakkus välja, et kas mõni laps võiks koos isaga esineda. Meie ütlesime, et ja jaa. Meie võime luuletust näiteks lugeda. Mina valisin välja Erika Esopi "Kolm sõpra". Seda sai lugeda vaheldumisi ja ka mõttetera oli sees. Lugu jutustab valgusfoorist.
Hakkasid nemad siis eelviimasel päeval õppima ja no tule taevas appi! Mehel ei jää kolm rida luulet meelde. Muudkui luuletas oma sõnadega. Seal kus oli mine, mine. Tema raiub muudkui pane, pane. Ja ei üldse sõna lõppe ei ütle nii nagu peab vaid nii nagu endale meeldib. Läbi häda see ikka pähe taguti ja terve tee hommikul tööle lugesime koos. Mina siis poja osa ja tema siis enda osa.
Hommikul riideid otsides, küsisin, et mis sa selga tahad panna. Kas teksad ja pusa? Mees nõus. Kapis sobrades leidsin pool kogemata ühe teise pusa ja pakkusin, et oh pane see, seda pole sa nii kaua kandnud. Mees vastas, et vahet pole. Mina muidugi asjad kotti voodi pealt ja kotiga pagassi autosse. Peale tööd pidime isa juurde minema, siis seal saab riided ära vahetada.
Õhtul pool tundi ennem pidusse minekut.
Toob mees siis koti autost ära ja kallab riided voodile. Küsib et, kas teksad on kuskil teises kotis? Mina et mis teises kotis? Kõik on ühes kotis. Istub siis sängi veerel trussarite väel, ühes käes üks pusa ja teises käes teine pusa ja küsib, et kummad siis jalga käivad? Ja mina vahin pusasid ja kotti ja sängi ja sängi alla....ja teksad rsk jäid maha! Mul nalja kui palju muidugi, mees nii vihane, aega ju polnud et enam koju ka minna. Ütles vaid et noh, nüüd saad oma luuletuse ise lugeda. Aga sellega ma nõus polnud. See ei olnud ju minu pidu! Minu osa on alles kevadel. Küsisin ema käest siis et kas vennal pole siin mingeid riideid ja meie õnneks leidsime kapist väga popid teksad ja üritus oligi päästetud. Mul oli nalja terve õhtu, sest kogu aeg oli silme ees mehe nägu, kui ta seal istus pusad käes.
Luuletuse lugemine läks viperusteta ja auhinnaks said tädide poolt kumbki ühe koogi. Ühe lapse isa üllatas tervet rühma, kui esitas kitarril hoogsa laululoo, mida mõlemad laulsid. Uskumatud anded on meie rühma lapsevanemate sees peidus. Üks lapsevanem esitas koos lapsega isegi tsirkust pallide ja nähtamatu vee näol. Tore kui vanemad kaasa tulevad tädide ideedega.
Isadepäeval pingutasin pliidi ees natuke rohkem ja tegin oma laste isale :) virsiku jogurti tordi ning sealiha sibulate ja seentega. Mind premeeriti tehtud pingutuste eest õhtul, kui oma isa juurest tuldi, pudel punase veiniga. :) Mis oli kirsike kogu päeva lõpetuseks.
Mul on maailma parim Isa! Ta on isa suure algustähega. Ta on töökas ja aus ja põhimõtte kindel inimene.
Aga mitte sellest ma ei tahtnud kirjutada...
Tahtsin hoopis kirjutada poja lasteaia isadepäeva peost ja sellega eelnevalt kaasnenud seigast.
Tädi pakkus välja, et kas mõni laps võiks koos isaga esineda. Meie ütlesime, et ja jaa. Meie võime luuletust näiteks lugeda. Mina valisin välja Erika Esopi "Kolm sõpra". Seda sai lugeda vaheldumisi ja ka mõttetera oli sees. Lugu jutustab valgusfoorist.
Hakkasid nemad siis eelviimasel päeval õppima ja no tule taevas appi! Mehel ei jää kolm rida luulet meelde. Muudkui luuletas oma sõnadega. Seal kus oli mine, mine. Tema raiub muudkui pane, pane. Ja ei üldse sõna lõppe ei ütle nii nagu peab vaid nii nagu endale meeldib. Läbi häda see ikka pähe taguti ja terve tee hommikul tööle lugesime koos. Mina siis poja osa ja tema siis enda osa.
Hommikul riideid otsides, küsisin, et mis sa selga tahad panna. Kas teksad ja pusa? Mees nõus. Kapis sobrades leidsin pool kogemata ühe teise pusa ja pakkusin, et oh pane see, seda pole sa nii kaua kandnud. Mees vastas, et vahet pole. Mina muidugi asjad kotti voodi pealt ja kotiga pagassi autosse. Peale tööd pidime isa juurde minema, siis seal saab riided ära vahetada.
Õhtul pool tundi ennem pidusse minekut.
Toob mees siis koti autost ära ja kallab riided voodile. Küsib et, kas teksad on kuskil teises kotis? Mina et mis teises kotis? Kõik on ühes kotis. Istub siis sängi veerel trussarite väel, ühes käes üks pusa ja teises käes teine pusa ja küsib, et kummad siis jalga käivad? Ja mina vahin pusasid ja kotti ja sängi ja sängi alla....ja teksad rsk jäid maha! Mul nalja kui palju muidugi, mees nii vihane, aega ju polnud et enam koju ka minna. Ütles vaid et noh, nüüd saad oma luuletuse ise lugeda. Aga sellega ma nõus polnud. See ei olnud ju minu pidu! Minu osa on alles kevadel. Küsisin ema käest siis et kas vennal pole siin mingeid riideid ja meie õnneks leidsime kapist väga popid teksad ja üritus oligi päästetud. Mul oli nalja terve õhtu, sest kogu aeg oli silme ees mehe nägu, kui ta seal istus pusad käes.
Luuletuse lugemine läks viperusteta ja auhinnaks said tädide poolt kumbki ühe koogi. Ühe lapse isa üllatas tervet rühma, kui esitas kitarril hoogsa laululoo, mida mõlemad laulsid. Uskumatud anded on meie rühma lapsevanemate sees peidus. Üks lapsevanem esitas koos lapsega isegi tsirkust pallide ja nähtamatu vee näol. Tore kui vanemad kaasa tulevad tädide ideedega.
Isadepäeval pingutasin pliidi ees natuke rohkem ja tegin oma laste isale :) virsiku jogurti tordi ning sealiha sibulate ja seentega. Mind premeeriti tehtud pingutuste eest õhtul, kui oma isa juurest tuldi, pudel punase veiniga. :) Mis oli kirsike kogu päeva lõpetuseks.
Tellimine:
Postitused (Atom)