argipäeva heietusi

Üle pika aja oli mul nädalavahetus vaba ja ma sain kodus tatsata ja toimetada ilma et ma poleks pidanud kuskile sõitma. Tahtsin küll rohkem jõuda, aga ei hakanud üldse liigselt pingutama kah. Enamuse aja veetsin pliidi ääres, üle pika aja. Valmis maitsev porgandi keeks/kook ja sealiha sibula ning seentega. Lisaks tegin kausi täie köögivilja rosoljet ja kaks laksu pannkooke.

Suurem piiga valiti üleliidulisse (loe: vabariiklikusse) lastekoori. Sellega kaasneb järjekordne lisa väljaminek igal kuul, kuna ta hakkab iga kuu käima laagrites. Seal siis õpetatakse neid nii hästi laulma, et võib ka televiisorisse lasta. Esimene esinemine ongi novembris isadepäeva kontserdil Estonia Konsterdisaalis.
Lisaks sellel on vaja kinni maksta uue hooaja varustus suusaklubile. Õnneks on klubi hästi vastutulev ja saab maksta ka osade kaupa. Aga ma pole veel lõppsummat kokku löönud, mis lähevad uued suusad ja riided ja kõik muu pudi -padi sinna juurde. Vaatad et hakkab nagu ree peale saama ja siis läheb raudselt midagi katki või ei mahu selga ja jälle oled ree pealt maas.
Ei taha nagu viriseda ka, kuigi ma ikka tuletan talle meelde, kui väga sõna võtab teemal, kuidas teistele alati! ostetakse ja tema ei saa midagi. Ausalt öeldes on teised ikka paljust pidanud loobuma selle nimel. Mõnikord ma tunnen end väiksema piiga ees nii süüdi selles.

Mina ei saanud lapsena raha pärast kuskil ringis käija, sest raha lihtsalt polnud. Nii tahtsin klaverit õppida mängima. Mingid algteadmised andis mulle kohaliku kultuurimaja juhataja tütar. Kui tal ema tööl oli, siis me võisime saalis klaverit piinata. Esimesena õpetas ta mulle laulu "Veere värten vurinaga..." Hiljem sain vanaisa käest akordioni ja siis ma kääksutasin omal käel seda. Aga kuna basse ma ei osanud panna, siis vanaisa käskis pilli tagasi viia, kuna tulemust polnud.

Mul on südamemure poja pärast ikka veel. See kõhuvalu, mille pärast ta haigla viisin on alles või tagasi. Mõnipäev rohkem, mõnipäev vähem. Mina muidugi mõtlen ennast haigeks, kuidas tal võib-olla soolte vähk või mõni muu hull haigus. Arst laiutab käsi ja käseb kaka proovi teha. Ja võimalikult värselt ja ruttu laborisse toimetada. Mis tähendab seda, et see toiming saab toimuda ainult hommikul. Aga te ei kaka ju mul hommikul, mida krd ma siis teen? Nüüd ma ootan juba teist nädalat seda kakahäda nigu õnnistust. Arst arvab et on parasiidid või maksalutikad(tore!) Ja laps peab kannatama kõhuvalu kogu aeg. Kui haiglas oli siis uuriti ja puuriti ja ei antud süüa isegi mitte, et äkki on pimesool ja vaja lõigata. Järgmisel päeval saadeti koju , aga kodus läks trall jälle lahti. Üldiselt olen ma kolmas raks juba arsti juures tagasi ja mul hakkab kergelt ära viskama. Ma nõiun selle kaka proovi ära (mingi valemiga) ja kui see ikkagi ei näita midagi, siis ma ei tea kuhu ma pöörduma pean.

Järmise kuu alguses vist võtan osa puhkust välja mis mul veel saada on. Nii tahaks üksi kodus lihtsalt olla mitte midagi tehes. Võib-olla natuke teeks käsitööd. Praegugi on projekt "köögi ruloole äärepits ette, mis muidu näeb välja nigu ekraan", valmis saan siis äkki klõpsin siia ka üles. Rahvariide vöö tuhin on hetkeks kustunud, sest millegipärast kukkusin soperdama ja mida ma soperdan jääb mulle arusaamatuks. Helistasingi pühapäeval vanaemale ja kurtsin oma muret. Vanaema kamandas kohe enda juurde. Minna saan alles siis kui rahapäev tuleb. Nii kaua peab see projekt seisma.