Järjekordne nädalavahetus

Reedel koolis tõdesin, et küll on hea õppida eriala, mida ikka jagad ka. :) Reedene tund oli ettevõtte rahandus ja lektor on ma ütleks vapustav :)(mitte välimuselt, vaid selle poolest, kuidas ta oma ainet annab).Tundub et sügissemestril on meid üldse õnnistatud meeslektoritega. Kusjuures nad ei aja lihtsalt kuiva juttu, vaid teevad sulle sõnaotseses mõttes puust ette ja punaseks. Eelmisel nädalal panti meid kaks korda rühma töid tegema ja mina pidin meie rühma töö ette kandma. Hääl värises küll natuke, aga sain hakkama :) Ja minu peas kummitab järjest rohkem plaan, teha oma ilusalong. Kui ma nüüd selle jura üxkord ära lõpetan, siis ma raudselt võtan selle asja käsile.
Reedel Tallinnast tagasi sõites, tekkis mul bussis tunne, nagu ma oleksin teises dimensioonis.
Esiteks: buss ei tulnud õigel ajal välja. Rahvast muudkui tuli ja tuli ja bussijuht muudkui müüs pileteid. Ma saan aru küll, et inimestel on vaja koju sõita, aga kas siin ei peaks bussijuht nagu vastutama, kui ta müüb rohkem pileteid, kui on istekohti? Lõpptulemus oli siis, et trepi peal istusid mingid imelikud, kapuutsid peas ja rääkisid mingist "teisest maailmast" Vahekäigus istusid mingid onud, kes terve tee panid tinti ja rääkisid kõva häälega oma ameerika muljeid. Tagapool lärmasi kamp purjus soome tütarlapsi. Ja tagatipuks läks mingi peale 100 km Tallinnat buss katki. Kõige imelikum oli see, et bussijuht ei teavitanud ka rahvast, et kas tuleb lisabuss või parandab ta seal midagi ära. Osa rahvast hakkas hääletama, osa jooksis edasi tagasi sisse ja välja. Lõpuks peale tunniajalist ootamist tuli siis teine buss ja toimetas selle rahva , kes veel alles oli jäänud Tartusse. Mees tuleb mulle Tartu vastu ja see vaeseke magas siis bussijaaams autos niikaua, kui ma ükskord jõudsin. Ei teadnus ju ka alguses, kui kaugel Tartust oleme ja kuna see lisabuss välja saadeti... Ühesõnaga, kui ma koju jõudsin mingi kolme ajal, sõin, kerisin ennast pleedi sisse ja muudkui korrutasin: nii hea on kodus olla. :)
Laupäeval suurt kaua põõnata ei saanud, kuna väike piiga läks Pealinna teatrisse ja siis oli see vaja toimetada õigeks ajaks kokkusaamis kohta. Peale seda käisime mehega väikesel shoppingu tiirul.(mul jäi üks jope ja püksid nii hinge peale :( )Koju saime , siis magasime mingi neljani. Õhtul veel koristasin (natuke),tegime sauna ja vahtisime niisam telekat.
Eile ei teinud suurt midagi, peale suht mõttetu õgardamise. Mees juba ütles, et eriline mõte sul sal trennis käia, kui nädalavahetusel sööd kõik tagasi. Ja noh, ega see nüüd ilus ka ei olnud, mis ma tegin. Teleka ees ka veel(aju ei anna ju aru) moosi ja saia ja piima ikka lõppmatuseni vaja sisse toppida. Ja täna jättis keegi tõbras ( ma tean küll kes) paki kaeraküpsiseid laua peale ja ma olen neid täitsa valimatult söönud. Jama värk, seda veel enam, et täna mõõdetakse mu rasvad ennem trenni üle.... Kindlasti on mul hirmus piinlik treeneri ees.
Aga muidu mulle trennis meeldib. Kuigi mulle ei meeldi absoluutselt kõhulihaste harjutused, teen ma(pooled) need kuidagi ikkagi ära. Ise silmanurgast treenerit piiludes, kas näeb ka et viilin. Ja siis ma kogu aeg ohin, et isver ma ei jõua ja appi kui raske. aga nüüd ma pean jooksma, eks homme panen midagi veel kirja :)