Eile oli väiksemal piigal siis oma jõulupidu. Kontsert nagu ikka, lapsed laulavad ja loevad ja tantsivad jne. Lõpuks tuleb siis jõuluvana. Kuna lund pole, siis sel aastal saabus jõulvana Soome kelguga, millele olid rattad alla pandud :) Väga koomiline oli igatahes. Valge tuluke ees põlemas ja taga punane vilkumas, et pimedas ikka näha oleks, kes liikleb. No sai see ametlik osa läbi, klassis jagati lastele kingitused ja läksime garderoobi riideid võtma. Lapsed jooksid kõik padavai auto juurde, me jäime mehega veel koridori peale stende vaatama. Ja järsku vaatan, teisest koridori otsast tuleb-jõuluvana. Mul hakkas süda nii kloppima, nagu oleks pahandust teinud. Sosistasin mehele, näe vaata kes tuleb! Jõuluvana astus ligi, mina surusin end vastu seina ja mõtlesin, et krt ühtegi luuletust ka ei tule pähe :)
Jõuluvana: No kas luuletused selged?
Mina: Eeeiii...(venitasin seda ei-d ikka väga pikalt)
Jõuluvana: No aga siis kohe õppima, veel jõuab!
Mina: Juba lähen(ise ehmunut teeseldes)
Jõuluvan: tubli tüdruk! Naeratas ja läks edasi.
Vot selline seiklus siis eile õhtul.
Valged on põõsad ja valge on lumi
Valge mu mõte ka
Üle härmatand maa
aisakellade kumin.
Kuulan hardalt ja keeletult,
olen pisem ja arem.
Ning ma tahaksin
meeletult,
meeletult
olla enesest parem.
Lehte Ainsalu
Aisakellad
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar