kokkuvõtvalt

Mu tore ja pai arvuti minestas aasta eelviimasel päeval ära. Ta on mind truult teeninud pea viis aastat, ilma et ükski iti mees oleks talle kätt külge pannud. Kusjuures eelmisel päeval käisin veel pangas ja lugesin meile ja kõik oli ok. Järgmisel päeval dzinn....aint must ekraan ja valget välismaa kirja täis. Muidugi olin ma hirmus kurb, kuna kogu mu elu on arvutis. M oli üks tuttav itimees ja helistasin siis talle. Tema luges seda välismaa kirja ja teatas et kõvaketas on õhtul. Võttis selle siit kaasa ja lubas kodus midagi vaadata, et kas saab veel püsti või ei saa. Jutt sinna juurde oli et targem on ikka uus arvuti osta. Ok, ma võin osta uue arvuti, aga ma tahan ka et see korda saaks, annan siis või lastele lõhkuda.
Täna siis tuli, pani ketta tagasi, ekraanil pilt ees ja siis kõik. Ei ühtegi kausta lahti ei võta. Ise veel ütleb et tee nüüd kõikidest asjadest koopia, et kui kinni paned ei pruugi enam käima minna. Ja läks minema. Ma siis klõpsisin siia ja sinna, no ei midagi. Võtsin siis juhendi ja ajasin näpuga järge, tegin ühte tegin teist, sain asjad liikuma, panin korraks kinni kah ise väriseva südamega oodates, et kas laeb ennast püsti või ei. Õnneks ajas ikka püsti, aga.....mind ajab ikka selline suhtumine täiega närvi. Räägi asjast, eksole. Mis läbi, mis vajab uuendamist, palju maksab, mitte et sa paned siin hullu itimehe keelt, millest ma ei saa tuhkagi aru ja mängid jube tarka. Vastik lihtsalt!
Praeguse hetkega küll töötab, aga konsulteerisin ühe teise itimehega, kes rääkis ikka eesti keeles ja tema arvas et kui koopiad on tehtud, siis tuleks mõelda ikkagi kõvaketta uuendamisele. Selge ja arusaadav jutt!

***
Aastavahetus möödus rahulikult, millest mul on siiralt hea meel. Olime terve perega kodus, ümber laua ja vaatasime aastavahetuse programme telekast. Mulle meeldib kui terve pere on ümber laua, tõsiselt....selline mõnus rahulolu oli hinges, neid vaadates, kuidas kõik mugisid süüa ja pugistasid naerda. Kaheteist ajal läksime ka õue ja vaatasime kuidas meie väikse küla peale ikka kõvasti raha taevasse lasti. Naabrite juurest tuli pea kümne minutile programm .Jõime mehega klaasi shampust ja lubasime lastelgi lonksu võtta. Ikkagi uus aasta :)
Uue aasta esimesel päeval käisime suusatamas. Hea mitu tundi olime rajal. Meie ligidalt läheb Tartu maratoni rada läbi, nii et patt oleks mitte seal sõitmas käija. Kõik käe-jala juures. Väga mõnus oli ja täitsa hulk rahvast oli rajal. Pärast käisime kodus, vahetasime riided ja läksime isa juurde sööma. Oli teine liiga palju toitu varunud ja seda ähvardas nüüd hukka minemine. Kui me oma viieliikmelise kambaga peale lendasime, sai kõik ilusti söödud:)
Järgmisel päeval kutsus üks tuttav perekond meid kelgutama. Aga kuna väljas oli ikkagi 25 kraadi külma , siis mina keeldusin välja minemast. Istusime siis toas, sõime kooki ja mängisime Aliast. Kahjuks lõppeks tore õhtupoolik teisele poolele suht kurvalt. Nende kass oli roninud auto alla sooja ja kui perepoeg läks sõitma, sõitis ta kassist üle:(
Eile natuke sahmisin kodus ja peale lõunat käisime jälle suusatamas. Õhtul tegime veel sauna ja täna....täna on jälle hall argipäev. Tõsiselt masendav:(
Uue aasta lubadusi andma ei hakka.Kuigi.....suurema piigaga lõime vana-aasta õhtul käed: täpselt aasta pärast pean ma kaaluma seitse kilo vähem, muidu maksan talle viissada krooni. See on täitsa arvestav kogus, arvasin mina, tema aga arvas et hakka raha koguma:)
Muidugi jätkan ma seda valulist ja konarlikku teekonda kaalualandamisel. Eilse seisuga võin ma rahul olla. Jätkan ikka trenazööri sõtkumist, katsun suusatamas käija, vehin kõhulihast teha, ja küll see pekk sulama hakkab!
Nii et, kõike head uuel aastal!