lapsepõlve jõuluheietust

Jõuluaeg meie kodus hakkas juba varakult korteri suurpuhastusega. Kõik nurgatagused ja kapi alused pidid olema jõululaupäeva hommikuks puhtaks tehtud. Isegi kapid ja sahtlid pidi ära koristama ja siis ema käis ja kontrollis kas kõik on ikka nii nagu vaja.
Söögi vaaritamine hakkas ka mitu päeva varem ja esimene asi mis valmis keedeti oli kõrvits marinaadis. Siis järgnesid sült ja pasteet ja kamararulaad. Jõululaupäeva hommikul alustas ema oma traditsioonilise firmaroaga, mis olid täidetud seliharullid. Lapsed pidid siis salateid lõikuma ja kartuleid koorima ja vajadusel saime jalus töllata :) Alati oli mitut sorti salateid laual, juustu ja singirullid, täidetud munad, Vana-Tallinn ja Valge viin. Hommikul läks isa igal aastal oma isale külla ja alati ma kartsin kas tal on ikka meeles õigeks ajaks koju tulla :) Käiguks oli ka põhjust, sest vanaisa metsast tõi isa igal aastal kuuse. Kuuse ülespanek oli alati üks komejant, sest keegi ei mäletanud kuhu eelmisel aastal kuuse jalg pandi ja tavaliselt saagis isa ühel taburetil jalad alt ja meisterdas sellest uue kuuse jala. (imelik et need taburetid ka kunagi otsa ei saanud, ju osteti neid kogu aeg juurde). Kindlasti ei põlenud pooled elektriküünlad ja siis isa parandas neid lapse meelest üüratu aja. Kuusk lasti lastel ehtida , aga küünlad pani isa alati ise külge.


Õhtu saabudes hakkas ema lapsi järjekorras vanni saatma, sest kunagi ei võinud lauda istuda pesemata ja kodu riietes. Lõpuks lubas ema hakata lauda katma ja jälgis, et me mingit haltuurat ei tee ja ikka kõik kahvlid, noad, taldrikud ja tassid, klaasid käterätiga läikima nühiksime. Sel hetkel ei saanud ma sellest aru, et miks me neid veel üle peame pühkima, kui nad niigi karbist võetakse ja neid nii harva kasutatakse:) Aga kõik pidi olema läikiv ja puhas. Laud kaeti alati elutuppa, kuigi argipäeval sõime me köögis.
Lõpuks keeras ka ema rullid peast ja isa leidis endale sobiva särgi , mida ema sai seitse korda triikida :) ja meil lubati lauda istuda. Isa süütas kuusel küünlad, iga pereliikme jaoks ühe. Peale esimest söömisringi kuulis isa (igal aastal) trepil või keldris kahtlast kobistamist ja läks vaatama. Tagasi tulles oli tal kingikott ja juurde käis jutt, et jõulumehel väga kiire andis koti mulle. Pakid lunastasime luuletuse või laulu eest. Niisama ei saanud midagi.
Meie väga kaua lauas ei jaksanud istuda, aga ema ja isa olid alati poole ööni. Järgmise päeva hommikul kaeti laud uuesti hommikusöögi jaoks. Tavaliselt jäi elutuppa laud mitmeks päevaks, sest õhtuks tulid alati emal isal mõned sõbrad külla ja need maurasid ja trallasid järgmise päeva hommikuni.

Mina olen nii vana inimene, et olen osa saanud nii nääridest kui jõuludest, aga kombed ja traditsioonid olid kodus ikka samad.

Oma perele olen ma need traditsioonid kõik kaasa võtnud. Kui neid võib traditsiooniks nimetada.
Koristamine hakkab juba varakult. Iga sopp ja nurgatagune tuleb korda teha. Kõik vaibad ja katted tuleb ära pesta ja kapid pole ammu nii korras olnud :)
Jõululaupäeva hommikul läheb saun kütte ja terve pere käib saunas. Issi toob lastega kaks kuuske, ühe tuppa ja ühe õue. Lapsed ehivad kuuse ja issi paneb küünlad. Mina keedan ja küpsetan. Mitte küll nii suurejooneliselt, kui ema, aga kindlasti pearoog ja siis midagi kerget näksimist ja magusat. Eelmisel aastal tegin esimest korda ema täidetud seliharulle. Sel aastal polegi veel jõudnud mõelda, mida valmistada. Kindlasti tahan trühvleid teha. Aga eks aga on kah veel.
Mitte keegi ei istu lauda dressipükstes ja pusades, vaid kõik sasipead on kammitud ja sätitud. Lauale lähevad need taldrikud, noad, kahvlid mida kasutatakse ainult erilisteks puhkudeks. Lapsed aitavad lauda katta ja issi süütab kuusel küünlad. Iga pereliikme jaoks ühe. Isegi koerte ja kassi jaoks pannakse. Laua me küll katame kööki, ja elutuppa teise, kuhu lähevad näksimise kraam ja magus, mida saab vajadusel teleka ees nosida. Kui on mõni hea film siis me kõik vaatame seda koos.
Jõuluvana meile tavaliselt ei jõua, kuna tal on jube kiire, aga koerte haukumist ja kahtlast kobistamist kuuleb meil issi, kes alati julgeb ka uurima minna milles asi. Tagasi tulles on üllatus suur ning tavaliselt on issi saanud ka paar sõna jõuluvanaga vahetada. Need tarkuse terad ütleb ta edasi paki üleandmsiel. Kas see puudutab siis midagi õppimise või muu koha pealt. Paki lunastamiseks peab igaüks salmi lugema või laulma või midagi muud vahvat tegema :)

Meie pere jaoks on jõuluaeg rohkem koosolemise aeg. Keegi ei "jookse" kuskile, kõigil on aega, vaadata tagasi möödunud aastale, teha kokkuvõtteid, seada eesmärke uueks aastaks....minu jaoks on selline natuke kurb, piprkoogilõhnaline, sära täis ja tundub et sel aastal äkki isegi lumine....