seik elust

Lugesin Algaarvu blogis teemat "Teine võimalus"(kahjuks ei panimõmm ma kuidas linki lisada) ja mulle meenus ka hiljutine seik samal teemal.

Nimelt eelmise aasta jõulude ajal.
Ämmamutt(muideks ämmamutt on hellitussõna) ajas meid kõiki kokku enda poole. Kõikide all pean ma silmas siis kõiki tema poegi oma peredega. Kuna poiste noorem õde elab oma kutiga tema juures, siis kutsuti ka kuti ema ja õde sinna.
See ema tundus kohe alguses imelik. Püüdis hullult peen välja näha.
Meie "noored" kukkusime muidugi joogile rõhku panema. Kuigi ma tean, et kui ma ennast ei kontrolli, siis mul kipub asi kergelt käest minema.
Muusika, tants ja trall vaheldumisi viina veini ja viskiga.
Mingil hetkel lasi see tädi kes alguses oli väga peen ka rihma lõdvemaks, nii et ma pidin tahtmatult kõrvalt kuulma kuidas tütar teda korrale kutsus.
Mingi hetk olime kõik tanstupõrandal, kõik karglesid nagu pöörsed, lapsed ja vanad läbi segi....
***
Järgmine hetk oli hommik kodus.
Süütunne tahtis ära tappa. Kuidas ma koju sain? Kas lapsed on kõik kodus? Katsun... mees on kõrval. Ajan ennast üles ja tatsan tasakesi lastetuppa. Kõik kodus. Aga kuidas? Vajun voodisse tagasi.
Järgmine hetk on lõuna ajal. Suur valge väljas. Ei julgegi kööki minna, äkki mees on nii pahane. Oh saaks aja tagasi keerata. Süütunne ikka närib. Lähen tasakesi kööki....mees ei ole pahane. Temal oli kõik kontrolli all.
Õhtul ämmamuti juurde minnes, näen tohutut pildi seeriat, peategelane mina.

Kõige nõmedam, et ma joon täiesti võõra inimesega sinasõprust ja olen kaelakuti nagu sõbrannaga. Ja miks ma ühe pildi peal üritan särki seljast kiskuda? Vähemalt tundub nii. Mees ütles, et palju ei puudunud kui oleks nii ka juhtunud.
Jube piinlik on igatahes olla. Mehele ütlen sada korda päevas, ära ole pahane, ma ei tea mis juhtus. Ja ma tõesti ei tea. Mees ei ole õnneks pahane. Naerab ainult, et ei julgegi sind üksi välja lasta, vaata mis teed.

Kolm päeva tagasi, nägin seda tädi poes. Oleks teadnud poleks poodi läinudki. Astus poes ligi ja küsis naeratades, et noh, ei tunne ära või. Mina vastasin konkreetselt, a tere jah tunnen küll ja astusin edasi.

Uhh, kohe tahavad sõbrustada, nii kui nendega ühe korra pidu paned.