mure peas

Ma viisin täna hommikul oma poja Suurde Linna EMO-nda. Kolmandat päeva kurtis kõhuvalu ja mitte miskit sees ei püsi. Kuigi eile tundus päeval et on suht ok, ärkas täna öösel nelja ajal tugeva valu peale kõhus ja siis me istusime kahekesi juba poolest ööst üleval. Andsin küll valuvaigistit ja silistasin kõhtu aga ei miskit. Seitsme ajal võtsime suuna haigla poole.

Haiglas katsuti ja vaadati ultraheliga. Siis saadeti lastekirurgiasse sisse. Kanüüliga ikka suudeti retsida ja ma läksin täiega närvi. Ma saan ju aru sellest, et need praktikandid peavad ka kellegi peal harjutama, aga nii väiksel on niigi need sooned suht kehvad ja kui neid torgitakse ka veel tulemust saamata, siis ma tahaksin sõna sekka öelda ja pundi laiali peksta. Õnneks suutsin ennast talitseda ja praktikand taipas ise kellegi kogenenuma kutsuda, kes esimese torkega sai kanüüli sisse. Siis sai süstlatäie rohtu ja nüüd jäi kaheksaks tunniks tilguti alla.

Ise tulin töö juurde mõneks tunniks. Lähen õhtul tagasi ja olen niikaua kui magama jääb. Ega seal väga paha olegi, palatis on telekas ja hunnik DVD-sid multikatega. Mängutoas arvutid ja erinevad mänguasjad.

Aga ikka endal piinab, nagu rongaema oleks.....
Mul on tõsine foobia haiglate ja arstide vastu.