hüvasti lasteaed

Sel nädalal on kõige väiksemal lasteaia lõpupidu. Paar nädalat tagasi oli kooli minevate laste lastevanemate koosolek. Ja kui ma sealt tulin siis tabas mind selgusehetk. Niikaua kui laps on lasteaias on ikka nagu tita majas. Aga kui kooli läheb, siis ju enam pole. Ja mul oli nii nii kahju, et nutma kohe ajas. Kuhu on kadunud aeg?
Koju läksin otsisin kõigi laste beebi asjad välja. Mul on kõigi laste esimesed komplektid, millega haiglast koju toodi alles hoitud. Isegi tekid. Piigade kõige esimesed kleidid on ka alles hoitud. Siis ma istusin ja vahtisin ja sättisin ja nuusutasin neid :) Nii kahju on kuidagi. Aeg läheb ja lapsed saavad suureks ja oh õudust....mina jään ju vanemaks.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.

See lasteaia lõpupidu on üks igavene ooper.Ma eeldasin et kogutakse kasvatajatele kingi raha ja peale aktust on väike kohvilaud aga....
Meil on rühmas väga aktiivsed lapsevanemad, kes arvavad, et lisaks kasvatajatele tehtavatele kingitustele, on vaja teha ka lasteaiale, siis kahele isikule kes korraldasid terve nende aastate jooksul lastele kevadeti ja sügiseti loodusmatku, siis ühele isikule, kes võttis vaevaks lastele talvel mäesuusatamsie algtõdesi õpetada, siis on tellitud väljast mingi näitleja, kes peale aktust hakkab programmi juhtima ja hoiab meeleolu üleval, siis laud on tellitud kuskilt pubist. Mis sinna tuleb, ei ole teada. Rühma oli pandud nimekiri palju perest osavõtjaid on. No loomulikult lähme me ju kogu perega. Aga võib olla maksab söögilaud sada krooni nägu. Mis see mulle, viieliikmelisele perel maksma läheb? Ma ei saa ju öelda lastele, et te võite aktuse aja olla, aga söögi ajaks tõmmake minema! Lisaks sellele jäävad lapsed koos kasvatajatega viimaseks ööks lasteaeda. Keegi arvas siis et oh lapsed hoitud, lähme me vanemad edasi saunapeole mingi järve äärde. Tundub et mõned vanemad olid väga sillas sellest mõttest.
Ei kujuta ettegi, mis siis saab kui need lapsed põhikooli lõpetavad. Siis vist on Tannu ka kohale organiseeritud.
Ühesõnaga see lõpupidu ajab mind täiega stressi. Põhiorganisaatorid ongi kolm lapsevanemat, kelle meilid mu postkasti kogu aeg potsatavad. Tundub et kas teised neid ei loe või on neil sama suhtumine, mis mul. Mina leian et selle lõpupeoga nüüd üle ka ei maksa pingutada ja ei jõua ma kah tervele vallale tänu avaldada selle eest, et nad mingi panuse minu lapselele on andnud. Ja kas ongi nii palju et ma neile kohe kingi pean ostma. Lilledest peaks ka ju piisama. Neid on siis ikkagi sümboolselt meeles peetud. Järgmisel aastal on niikuinii uued lapsed.