Esimese lapsega sain ma raseduse ajal, mingil viiendal kuul haiglas istuda. Tekkis rasedustoksikoos või midagi sellesarnast. Ühesõnaga läksin vett nii täis ja see vedelik ei tulnud enam välja. Haiglas anti mingeid tablette ja pandi tilguti alla ja siis ma pidin umbes nädal aega seal sees olema. Kindlasti oleks vähemate päevadega hakkama saanud, aga mina loll lasin mehel endale tomatimahla tuua, mis oli muidugi soolane ja ring hakkas otsast peale. Arsti käest sain sõimata ja siis ma ulgusin igal õhtul ja stressasin. Mul on haiglate foobia, ma ei suuda seal üldse olla.
***
Sündimise päeva hommikul kuskil üheksa ajal hakkasid mul veed nirisema. Mul tekkis paanikao, kuna kartsin kohutavalt, et ma ei jõua õigeks ajaks haiglasse ja sünnitan äkki kodus. Kuidagi me teatasime isale(telefoni meil polnud, ju mees pani tsikliga linna teadet viima) ja isa kärutas mu ziguliga Suure Linna haiglasse. Mees muidugi kaasas. Alumisel korrusel täideti paberid, anti haigla riided selga, tehti vajalikud protseduurid ja saadeti üles sünnitusosakonda. Valud olid....mingid. Eelsünnituse perepalat oli suht külm ja kõle. Mõlemas seina ääres olid voodid ja nurgas see s...apoti moodi tool(tegelt vist on õigenimi tal sünnitustool) ja mingid riiulid. Valud hakkasid järjest kõvamaks minema. Vahepeal käis arst selle puidust toruga tita südametööd kuulamas(isver olid ikka ajad) ja kogu aeg oli jutt, et veel läheb aega. Iga valu ajal läksin ma nii krampi ja panin jalad ka risti. Arst muidugi ütles, et mis te teete, huvitav kuidas laps siis liikuda saab kui te talle ruumi ei anna. Mingil hetkel käisin WC ja valu ajal tundsin kuidas tita allapoole vajus. Kartsin et nüüd kukub potti.
Mees oli mul suurest masseerimisest selja täitsa marraskile hõõrunud. Sünnitustuppa siiski tollel ajal veel meest ei lubatud, võis koridori peal olla. Jalga pandi need õudsad rohelised sukad, löödi selili lauapeale ja kolme pressiga oli tita käes. Hinne oli alguses madalam, kuna tita oli suht sinine, kuid kahe tunniga saime kõrgema juba.(Näet kahju et kaardi käepärast pole). Kaks sisemist pisikest õmblust tehti ja lükati koridori peale kahte tundi ootama.
kaal 3580
pikkus 51
sündis tüdruk 12.07.1995 kell 21.30
sünnitegevus oli 13 tundi
Meil olid kõik ilusad roosad asjad ostetud. Ja läks täkkesse. Koju saime viiendal päeval. Ema ja isa tulid koos mehega meile järgi ja kodus oli ema laua katnud. Ikkagi esimene lapselaps.
Lapsele nime valis mees.
Kui isa ja ema ära läksid, siis mees lihtsalt istus voodi peal, hoidis tital sõrmest kinni ja muudkui korrutas tere...tere.
jätkub....
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar