mulle ei meeldi

...kui mehel on õigus!
Tsiteerides teda, minu kelkimise peale ennem jõule: arva ära palju ma kaalun?! Räägime siis kui jõulud möödas a la jõulukana laualt kadund , kilod jälle tagasi. Tal oligi õigus.:( Ja neid maha raputada on igavene piin!
Aga väga alatu on peolauas panna mind istuma ahjukana ette, mida ma kontrollimatult õhtu jooksul muudkui näksisin ja ohtras koguses shampusega alla loputasin.
Pärast võtsin lauas olijatelt kinnituse, et nad külapeal ei räägiks kuidas ma üksi! sõin terve kana ära....
Üldiselt pole just kõige hullem, aga pidevalt piinab nälg ja ma olen nõus isegi kontorimööblit närima.

uskumatu

...aga meil on veel kuusk välja viimata. Ja seda okkamerd võib ainult ette kujutada, mis seal kuuse all laiub.
Aga ise näeb ta väga kena välja. Eriti, kui küünlad põlema panna. Kuigi kuuse ligidal väga kõvasti hingata ei või :)

kes vana asja meelde tuletab

Ma nüüd olen dilemma ees. Nimelt otsib minuga kontakti isik, kes on mulle korra kaks kirvest selga löönud.
Ja tegelikult ma teadsin seda ammu, lihtsalt ma polnud kindel kuna see juhtub. Kontakti otsimine nimelt siis. Ja sel hetkel, kui ma ennast kirvehoopidest saadud vigastustest turgutasin, tõotasin ma endale, et lubatagu mulle või miljon krooni, ma ei hakka elus temaga enam lävima.

Aga teadupärast peaks inimestele andestama nende head ja vead.

Aga kui ma mõtlen tagasi, siis hinges hakkab nii kraapima...

lapsesuu

Eile käisid mees ja poiss jõulukuuske otsimas. Kodu lähedal metsast leidsid kahtlased jäljed ja vastutuleva võõra mehe (kes osutus tegelikult naabrimeheks, aga poiss ei teadnud :)) Kuna võõras oli veel kaugel, siis mees keeras liuhka teelt kõrvale ja poiss silkas kodu poole. Astub tuppa ja ise ähmi täis hakkab seletama:
Tead, mis juhtus! Mingi võõras mees läks sealt kuusk käes! Ma ei lähe enam õue, ma ei julge minna!
Mina küsisin siis, et jätsid issi üksi maha, aga äkki temaga nüüd juhtub midagi?
Poiss mõtles natuke ja siis rehmab käega: Ah, mis temaga ikka juhtuda saab, suur mees ja tal oli saag käes....(et nigu rappija jack vä? oli minu nägu sinna juurde....)

säravail silmil

...ja väga rahuloleva näoga, ma ütleks suisa õnneliku näoga esines minu väiksem piiga eilsel kooli jõulupeo kontserd il. Ma poleks iial uskunud, et ma näen oma last kunagi niiviisi esinemas. Tema näos peegeldus rahulolu, sära ja rõõm kõik ühes koos.

Nõrganärviline nagu ma olen hakkasin ma pisaratega võitlema.... nagu igal aastal. Siis ma istusin seal hambad ristis ja püüdsin mitte kuulata millest nad laulavad.

Emotsioonid laes....nagu alati.

kingitud hobuse suhu ei vaadata

Tuli minu väiksem piiga oma klassi jõulupeolt ja esimene asi, mis autosse istudes teatas, oli viriseval häälel: ma sain niiiii nõmeda kingi. Eks igas koolis ole need loosipakid ja lapsevanemad saavad aru millest ma kirjutan. Ma siis küsisin, et mis asi see niiiiii nõme oli? Vastas et ah mingi nõme küünal ja Barbie kaelakee. Kodus lähemalt vaadates, leidsin igati asjaliku kingi olevat. Ilus punane pisikeste roosidega küünal ja väga in olev bling-bling kaelakee. Küsisin, et mis kinki sa oleks siis tahtnud? No ma ei tea, teised said kaisuloomi näiteks. Pika arutelu käigus selgus, et asi ei olnudki nii kingis vaid kinkijas. Temale tegi üks poiss, kes ei kuulu just klassi lemmikute (loe: liidrite) hulka. Ma siis hakkasin vaikselt selgitus tööd tegema: Aga kas sa kunagi oled mõelnud, et äkki teine ostis oma viimase raha eest sulle kingi. Ja tal ei olnud võib-olla kokkulepitud summatki võtta vaid pidi vähema raha eest midagi vaatama. Ja kuidas ta käis ja valutas südant, et sina kui klassivanem, kindasti on sul hästi kõrged nõudmised. Ja oma pisikeses peas ja südames, leidis ta et selle raha eest mis tal oli, sai ta igati sinu nõudmistele vajaliku kingi. Kas sa oled kunagi nii mõelnud? Piiga raputas pead.
***
Ma olen teoorias väga tugev.
***
Näiteks oli hiljuti mul endal sama asi, kui sain kingi ja see kink seisab siiamani kingikotis ja kapis.
Pigem on asi kinkijas..... ja vahest ka kingis. Kuna kingi pealt on isegi kohaliku toidupoe silt ja summa maha võtmata. Ja seda nähes tõstis minus pead trots.

(tegelikult ma kirjutasin siia pika arutelu, aga kustutasin ära)

Ja ma tean ka milles asi.

Selle inimese puhul näiteks, kui talle kingid midagi, siis esimese asjana ta alati kisub koti lahti ja tahab teada mis sa talle kinkisid. Ma pole kinkide pealt tema puhul kunagi kokku hoidnud. Viimane kordi tegin ikka mitusada krooni maksva asja. Ja siis ta tuleb aastas ükskord ja ulatab sulle koti, kohaliku toidupoe sildi ja hinnaga.

Ah, ma oskan ikka nii tänamatu olla!

Tegelikult olen ise süüdi, vahest tahan tema sõprust või lugupidamist kalli kingiga osta? Mis tegelikult pole väärt midagi!
Jah, olen trotsi täis!

jõulumuusika

Käisin mina eile lapse muusikakooli kontserdil uues kohalikus restoranis. Kuigi sõna restoran on minu jaoks midagi hästi peenet ja kujutab endast maaniulatuvaid valgeid linu ning kikilipsuga kelnereid, ootas mind seal ülla-ülla. Väga mõnusa interjööri ja stiiliga koht on jälle tehtud.
Võtsin õe ka kaasa. Panime ilusad riided selga, kontsad alla ja läksime liipsat laapsat mööda libedaid teid, ise kirudes, et pagana kojamees ei ole jälle tööle jõudnud.
Maja poolt pakuti sooja jooki ja tellisime ka mõlemad ühe maja koogi. See koosnes pärmitaignast, vaniljkreemist, sinihallitusjuustust, moosist ja laimijäätisest. Kuna olin autoga, siis veints jäi seekord ära, aga lubasime õega, et lähme sinna teinekordki tagasi. Eriti meeldisid mulle teenindajad: pisikesed mustade vestidega, mille all olid valged särgid. Allpool ruudulised seelikud ja põlled ees. Ei midagi peenet, nii sooja mõnusa tunde jätsid.
Kontsert ise oli igati nauditav hoolimata sellest, et mõnel läks mitu korda sassi. Ja endalegi üllatuseks sain kuulda/teada kui ilusti minu laps laulab. Kuigi ega teda ju päris lambist siis sinna üleliidulisse koori ei valitud. Seda et ta klaverit oskab, kuulen ma kodus igapäev ja mõnikord mõtlen, et oli mul nüüd seda vaja?! :) Aga eile tõdesin, et ajab ikka õiget asja.
***
Koolis korraldatakse igal aastal jõululaata, kus lapsed saavad oma vamistatud asju müüa. Meie lapsed tavaliselt müüvad midagi küpsetatult. Eile suurem piiga tegi siis hunniku vahvleid shokolaadi ja kookoshelvestega ja keerutasin talle ka korvi täie pitsarulle. Nüüd helistas ütles et viis minutit ja tal olid asjad müüdud, sihukeseks rabelemiseks oli pitsarullide peale läinud :) Nooo...vaadake kes tegi!

***
Ja reedel ostsin ma endale antiigiärist vana talulaua. Kahe sahtliga ja puha. Lõpuks pärast pikka otsimist, leidsin ma selliste mõõtudega nagu mul vaja oli. Ja no sahtlid on puhas boonus sinna peale! Koju sõitsin, siis unistasin millise lina ma sinna peale heegeldan ja millised nupud seal sahtlitel hakkavad olema. Natuke tahab laud ise küll kõbistamist saada, puhastamist ja särki värki, aga see on asja võlu ainult. Järgmine peavalu on sinna vajalikud toolid leida.....