suvi

Nagu igal aastal pole mul ka sel aastal puhkust olnud. Tähendab mul oli peale jaani nädal aega töölt vaba, aga mitte puhkus. Kuna mu töö on selline, et ma saan seda ka kodust teha, siis ei möödunud päevagi, kui ma ei pidanud arvutit käima panema või telefoni otsas rippuma...Aga noh, las ta olla, ei viitsi enam igal aastal sellepärast kah kiunuda....
Jaaniks sõitsime saarele. Kuna eelmisel aastal me kodust ära ei käinud, siis minul suve polnudki. Oli ainult üks töö rügamine ja kõik. Sel aastal otsustasime lisaks töö rabamisele  natuke aega ka endale lubada. Plikad olid endale töökohustused võtnud, nii et saime kolmekesi minna. Vihma sadas ikka hirmsat moodi, aga meid see ei morjendanud, hea seltskonnaga pidutsesime poole ööni garaazis. Järgmsel päeval näitas natuke päikest, käisime linna peal laiamas ja kohvikus, kohalikus öko poes, mere ääres, aga ei tulnud seda rõõmu hinge, mis mul alati on kui ma mere äärde saan. Ütlesin  seda ka mehele. Tema arvas et ma olen lihtsalt väsinud. Aga kui ma olen väsinud, siis ma tahan kodus olla, ei taha kedagi näha, tahan lihtsalt olla kodus. Aga koju ka ei tahtnud... Mees ütles, et see on tõesti imelik
Sellised asjad teevad mind ärevaks...
Tagasi tulime esmaspäeval, kaks päeva ma lihtsalt magasin, mitte midagi ei teinud. Ühel päeval niitsin muru ja natuke koristasin aga see oli ka kõik, ühesõnaga üks häda ja ving.  M-l hakkas reedest võistluste tuur, siis ma lihtsalt töllasin temaga kaasas ja pakkusin sõitudel seltskonda. Reede õhtul sõitsime Pärnusse, sõitis oma proloogi ära ja siis tulime koju tagasi. Käisime ka M-i vanaema tädipoja juures, et kas saame järgmisel õhtul äkki öömaja. M-l oli pühapäeval Haapsalus võistlus ja no mõtetu kärutada seda kütust ju maha. Hästi toredad vanad inimesed, tahtsid et jääme juba reedel, aga me ikka läksime reedeks koju. Laupäeval sõitsime siis Pärnu tagasi. Ilm just kõige parem ei olnud, aga vähemalt ei sadanud. Peale võistlusi käisime Valgerannas, aga ilm oli nii kole ja peale meie oli ainult kaks lohesurfarit. Normaalsed inimesed olid vist kodus:) Pärast käisime veel kohaliku kaubandusega tutvumas, söömas ja siis oli juba täitsa õhtu ning suundusime öömaja juurde. No seal kaeti kell kaheksa veel selline laud! Kohati oli selline tunne nagu oleks vanaema juurde tulnud, nii energilised, soojad ja jutukad  vanad inimesed. M oli eelmisel aastal tuuri ajal nende juures olnud, mina nägin neid esimest korda. Tavaliselt ma võõrastega ei ole jutukas, aga nendega oli küll tunne, et sada aastat juba tunneme.
Järgmisel päeval  sõistime Haapsallu. Niikaua kui M  sõitis oma 100 km-t, tutvusin mina kohaliku kaubandusega. Tegelikult veetsin ma kogu aja Apollos ja lahkusin sealt kahe raamatuga. Rhonda Byrne        "Saladus" ja ühe ilusate piltide ja joonistega ehitusraamatu M-le :) Vast sai ikka vihjest aru.
Tahame saarele augustis veel minna, ei tea  kas õnnestub.Sa võid  ju siin planeerida, aga meil on kõik  ilged spordihullud, üle poole perest tahab samal ajal  minna triatlonile... Ja Setomaale kah tahaks veel see suvi jõuda  ja Peipsi äärde....
Aga suvi ju alles kestab!