uuel aastal uue hooga

See blogindamine on viimasel ajal täiesti unarusse jäänud, käin ja piilun ikka kui aega on, aga ise ei saa kuidagi mahti midagi üles kriblada. Aga eks ma katsun sel aastal vähe tublim olla :)

Aastalõpp läks täiesti kreisiks kätte ära. Jõulupühade ajal võtsin tõesti ühe päeva, kus magasin nii kaua kui tahtsin ja ei pannud endale ühtegi kohustust, lihtsalt olin. Tõi ju jõuluvanagi mulle suure kruusi kuhu oli peale kirjutatud "õpihullust töönarkomaan-võta aeg maha ja naudi pühi" Keegi oli mul olemuse täiesti ära tabanud. Esimesel pühal nautisin täiega kodus olemist ja koduseid. Teise püha veetsin arvuti ja majandusinformaatika seltsis.
Töö juures pidi olema ennem aastavahetust inventuur. Täiesti ebaloogilisel moel jäin ma peale pühi haigeks ja pidin 38 kraadise palavikuga seda nõmedat inventuuri läbi viima. Kui ma siit reede õhtul ükskord koju sain oli see kerkinud 39,5-ni. Aga mina ei saanud ju endale haigeks olemist lubada, sada muud asja oli vaja teha. Toppisin end tablette täis, viinasokid jalga ja kerisin teki alla. Peale viie tunnist tabletiund-kell oli siis juba täitsa öö ja pere ülejäänud liikmed hakkasid end unelainele sättima-hakkasin ma mikroökonoomikat õppima. Järgmine päev oli viimane tähtaeg, et kodused tööd esitada ja mul oli kaks tükki tegemata. Manustasin mitu kruusi väga rõvedat gripi teed ja hommikuks enam palavikku polnud. Kell seitse tõusin laua tagant, pesin nõud, läksin salongi, tegin natuke tööd ja lõunaks olin kodus. Mees käskis küll kohe magama kerida, et tema küll ei taha vana-aasta õhtul üksi olla, aga mul oli sellin reibas olemine ja unest polnud kripsugi. Hakkasin aga köögis toimetama, kapsad tulele ja praad ahju. Õhtul natuke pranokkisin teleka ees, aga muidu üritasin ikka krips-kraps olla. Kaheteist ajal läksime välja ja kuna suured piigad olid kodust ära oma sõpradega, siis poja lasi kahele vanainimesel mitu uue-aasta pauku, jõime mõned klaasid shampust ja üldiselt kell üks murdis lõpuks see uni ka minu :)
Uue aasta esimesel nädalal oli mul sess, täiesti kreisi. Kolm eksamit ja kaks arvestust. Mata eksamiks õppisin jälle terve öö. Õhtul kümme istusin laua taha, hommikul kuus tõusin, viskasin tunniks pikali ja üheksaks eksamile. Aga tunne oli hea ja kindel, eks näis kui tulemuse teada saab. Üldiselt võin ma kooliga rahul olla, siiamaani on kõik tulemused positiivsed olnud. Pingutama peab kõvasti ja unetuid öid on omajagu. Mees kohati küsib ikka, et miks sa seda küll teed ja veel vabatahtlikult. Ja alati ma ütlen et kui sind ei oleks siis ma ju ei saaks seda teha :) Tõesti temast on ikka palju abi, tõeline koduabiline. Ja kui näeb et mul miskit käes ei ole või ma midagi ei kribla, siis ikka küsib et kas sa täna õppima ei pea? Ja sessi ajal vedas mind õhtuti jooksma. Saate aru! Mina ja jooksma! Tema küll rohkem kõndis kõrval, sest seda mis mina seal aretasin nüüd jooksuks ei saanud nimetada, aga eks ta kartis, et ma suure õppimisega lähen äkki lolliks:) Igatahes pühapäeval koolist tulles oli selline vabaduse tunne ja jälle algasid jõulud! Praad läks ahju ja kapsad tulele ja täielikult keelasin kaks päeva kodus kasutada sõna õppimine.

Selle aasta algus on meie perele väga oluline veel ühe sündmuse poolest, seoses suurema piigaga. Ma olen natuke kirjutanud tema sportlikest tegemistest ja sel aastal on ta esimest korda rahvusvahelisel suurvõistlusel. Nimelt Esimestel Noorte Olümpial. Ma kohati ei anna nagu aru, et mis ja kus. Just eile mõtlesin et mul võiks nagu mingeid emotsioone olla, kui ma sellel mõtlen, kasvõi uhkusenoot hinges, aga no mitte midagi. Ma väga ei olegi sellest rääkinud isegi mitte tuttavatele, mulle tundub nagu eputamisena või nii. Kui keegi on küsinud, et kuidas tal läheb siis olen ka vastanud. Aga hiljaaegu sain sellise ebameeldiva kogemuse osaliseks, just sellepärast et ma ei ole rääkinud. Peale seda kui ta sinna spordikooli läks, siis muud ei olegi kui laager laagri otsa, õppimisega seal vist suurt ei tegeleta. Alates novembrist minu arust ta küll koolis pole käinud. Novembris oli kolm nädalat Soomes laagris, siis vist kaks nädalat käis koolis, siis läks kaheks nädalaks Austriasse, no jõulud oli kodus aga esimesel panid jälle Austriasse laagrisse tagasi ja eile jõudsid sinna olümpiakülla. Ise on ta megarahul ja kui helistas siis see elevus ja kiire kõne- mul oli suht raske nagu aru saada mis sealt siis tuli :) Pühapäeval on tal esimesed võistlused, ega ma ei loodagi teab mis imekohta sealt.Peaasi et rapsima ei hakka ja no viimane ka ei tohiks olla. Kuskil keskel jääb oleks megarahul.