Oli mul eile. Käisime salongi kollektiiviga Vanemuises. Mida, saab lugeda siit
http://www.vanemuine.ee/kaos aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Minule on küll kodust kaasa jäänud, et teatrisse ja kontserdile minek on mingil määral pidulik sündmus. Muidugi on teine asi vabaõhuetendused ja need ei käi sinna alla. Aga kui ma lähen teatrimajja siis on see enesest mõistetav, et ma ei lähe sinna teksades või lääpa tallatud kingades. Ja mul on alati nii kahju vaadata, et selline asi sureb välja, kui teatrisse minnes ennast enam ei sätita.
Väga mulle meeldib vaadata vanemaid prouasid, rullisoengud peas, härrad on alati sirgeks silutud ja siis nad sätivad end pikalt-pikalt peegli ees. Ilus kohe!
Minu puhul on tetrisse minek ikka pikem protsess. Tavaliselt tead ju mitu nädalat tead ette et vot sel kuupäeval on kultuuriprogramm. Siis on aega riideid valida, juukseid siluda ja meiki teha. Või käivad osad inimesed niivisi teatris, et peale tööpäeva selgub et mis ma sinna koju lähen , lähen parem teatrisse. Ei ole ju niivisi.
Või on?
Oma lastele olen ma ka ikka rõhutanud, kui nad käivad klassiga teatris või kontserdil, et riietuma peaks pidulikumalt. Ja siis ikka kuuled,et kes tuli botastes ja kes teksades.
Sama teema on matustel.
Mind näiteks väga häirib kui matustele ilmub keegi teksades või teksatagis. Sellega sa nagu näitad lugupidamatust lahkunu vastu. Kuigi siit saab jälle edasi arendada teemat et aga äkki tal polegi muid riideid peale selle teksakomplekti.
Sama on ka teatris käimisega. Mind võib ju häirida, et keegi on seal äraveninud kampsikuga ja sassis juustega, aga äkki on need ta kõige paremad riided ja kammi ei leidnud üles, aga teatripilet oli ostetud ja tulema pidi.
Vahest olen ma ise kiiksuga?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
ma ka selle kiiksuga, et teatrisse peaks ikka pidulikumad riided panema :)
tjah, seda trendi panin ma tahele juba yle 10a tagasi, kui kaisin veel keskkoolis ja olin tihe Draamateatri ja Estonia teatri kylastaja. Eriti pani mind imestama lausa ooperit vaatama tulnud inimeste boheemlaslik riietus. kuid need inimesed tundusidki olevat sellised, kelle garderoobi ilmselt konservatiivsemad must pyks ja pidulik pluus voi kleit ei kuulugi.
endal mul oli ka garderoob vagagi piiratud, nagu tollel ajal enamustel, kuid teksadega ei lainud teatrisse kunagi.
siin usas pole ma ikka harjunud, et inimeste pohiriietus on teksad, tossud ja valjaveninud T-sark voi dressipluus, tihti mingi spordivoistkonna sildiga.
minu jaoks on naiteks viisakamasse restorani minek ka syndmus, mil ikka neid koige igapaevasemaid riideid ei kanna.
sul on täiesti õigus!
aga kahjuks näiteid on mujaltki kui matused ja teater. kõik pidulikud syndmused seoses lastega ntx... mul nii riivas silma, kui vaatad pidulikul emadepäevakontserdil, jõulupeol või aktusel, lõpupeol teksades naisi-mehi. minu jaoks pole teksa pidulik riietus, seal võivad litrid asjad peal olla, aga teksa jääb teksaks ehk tööriideks.
ja nukkler on see, et ka lastele ei anta seda edasi ja nii nad arvavadki, et pole kuskile piduriideid selga panna.
Postita kommentaar