kääbus

Eile tõdesin ma et ma olen tõeline kääbus.
Hommikuti on lapsed viimased väljujad ja panevad välisukse lukku. Õhtul jõuan mina tavaliselt viimasena ja ei pea muretsema, kas saan tuppa ja kus võti on.
Eile aga jõudsin ennem teisi ja helistan, et kus võti on? Kui mina viimasena välisukse lukku panen siis mina viin võtme tavaliselt sauna. Lapsed aga panevad välisukse kohale ülesse. Ja no seisan mina seal ja üritan ikka ennast võimalikult pikaks venitada ja no ei ulata. Tee mis tahad!
Ja ma pidin päris mitu korda hüppama, et võtit kätte saada. Kui lapsed jõudsid siis ma tassisin kõik välja ja ütlesin, et näidake nüüd mulle , mismoodi teie seda võtit sinna ulatate panna. Ja täiesti vabalt, ei pidanud nad kikivarvastele tõusma ega midagi. Ja mina ei ulatanud isegi mitte sõrmeotstega äärt puudutama.
Seda ma teadsin, et nad on minust naaaaaaatukene pikemad, aga et kohe nii pikad....või olen mina liiga lühike...või on mul liiga lühikesed käed. Ja mul olid veel kuue cm kontsad alla, aga ikkagi ei ulatanud......
Nüüd ma panen endale sellise väikse pingikese välisukse kõrvale....noh nii igaksjuhuks.