mis puhkusest me räägime vol2

Järgimsel päeval saatsin lapsed kooli ja läksime sõbrannaga matkatiirule. Minu üllatuseks väiksem ei tahtnudki, et ma teda kooli ukseni saadan, vastas, et tema saab hakkama küll. No ega ma ennast vägisi toppima ka ei hakanud.


Matkasime siis oma poolteist tundi, tema läks tööle ja mina koju. Kodus hakkasin siis kurke sisse tegema, ploomimoosi ja kompotti keetma. Sellega läks hea mitu tundi. Lõpptulemus oli üheksa liitrit kurke, viis liitrit ploomi moosi ja kaheksteist liitrit kompotti. Mul juba täitsa arvestav kogus keldris: maasikamoosi on kolmkümmend purki, vaarikamoosi on viisteist purki, salatite lugemine on sassi läinud, nüüd viimane saak ka....pole paha:) Lõpuks oli kell juba nii palju, et tegin kribinal-krabinal söögi ja läksin salongi.

Järgmisel päeval käisime siis jälle matkal. Koju jõudes avastasin, et järgmiseks päevaks on mul konsulandiga aeg kokku lepitu, aga mida paberi peal pole on äriplaan. Võtsin siis ja helistasin, et kahjuks pean ma nädala edasi lükkama ja sain siis uue aja. Mõtlesin, et ma siis ikka võtan end kätte ja hakkan kuskilt seda plaani pusima. Tahtsin EAS-i kodukalt isegenereeruvaid tabeleid ja ülla-ülla netti pole. Võtsin siis läpaka ja sõitsin wifi levisse, tõmbasin need arvutisse, juhendid ja kõik muu jama kah, mis selle jaoks vaja on. Kuna nett oli seal ikka suht koht jama ja sakkis täiega, viitsin ma meeletu aja lihtsalt ära. Lõpuks oli mul kopp täiega ees, kell pressis ka kuklasse, et väiksemale kooli järgi minna. Arvasin, et küll ma homme teen siis edasi, aga näet tühja läks. Helistas ämm ja küsis, et kas ma saan vanaemaga Suurde Linna silmakliinikusse järgmisel päeval minna. No mis mul üle jäi, pidin minema. Koju jõudes tegin jälle söögi ja salongi ots. Järgmine päev ladistas nii kõvasti vihma, et matkaring jäi ära. Lökutasin hommiku poole sõbranna pool kohvitades ja kehva ilma kirudes. Sealt tulles meenus mulle et kahe päeva pärast sõidab suurem piiga Saksamaale, aga tal pole tervisekindlustustki. Helistasin siis haigekassasse et mis siis nüüd saab? Lubati asendussertifikaat saata. Helistasin sõbrannale, et anna faksi nr, ja kui faks tuleb võta vastu. Vahepeal võtsin vanaema ja ämma peale ja toimetasin nood arsti juurde. Ise parkisin ära ja hakkasin siis autos asju ajama. Helistasin panka, et kas isic kaart on rahvusvaheline ja kas sellega saab Euroopas igalpool maksta. Selgus, et kui on visa märk siis saab, kui märki pole siis kaardi ei aksepteerita. Tore, see tähendas siis seda, et ma ikkagi pidin veel eurosid ka vahetama minema. Arvasin, et ma sula üldse kaasa ei anna, et toimetab kaardiga, aga ei saanud päris selle peale välja minna. Siis helistasin haigekassasse uuesti ütlesin piiga isikukoodi ja faksi nr. kuhu sertifikaat faksida. Vahepeal helistas konsulant ja tahtis aja edasi lükata, kuna tal tol päeval hoopis koolitus. Mis mul selle vastu, kui saab veel mõned päevad juurde. Siis jooksin vahepeal eurosid vahetama ja jälle polikliiniku juurde tagasi. Võtsin vahepeal vanaema ja ämma peale, kärutasin need koju, siis poisile kooli järgi, jälle koju, söök valmis ja jooksuga salongi. Laupäeval oli jätkuvalt salongis, sahmisin õhtu poole koristada natuke, keetsin jälle ploomimoosi ja õudusega mõtlesin, et üks päev veel ja pean tööle minema.

Elu sakib täiega:(

Kõige rohkem ajab mind närvi, et mul pole laste jaoks aega....
Ma pean mingi lahenduse välja mõtlema....ainult kuidas? Praegu on mul aega ainult töö jaoks. Ja see kõik sakib veelkord...ja täiega.