tule taevas appi

Käisin mina eile arenguvestlusel väiksema piiga omas siis. Tema läks sügisest sinna põhikooli poole peale.
Võin kohe ära öelda et mõttetu üritus oli.
Näiteks ei meeldi tema klassijuhatajale, et laps lakib küüsi, värvib juukseid, kannab kirevaid riideid. Küsisin selle peale, et kas koolis on see siseeeskirjas või kodukirjas , et sellisd asjad on keelatud, või mis vanusest need on lubatud. Õpetajal muidugi midagi tarka ei olnud öelda. Ja mis selles halba on, et tütarlaps tahab ennast juba maast madalast sättida? Kui talle meeldib teistest erineda ja ta julgeb seda teha? Vastuseks sain, et nii väikesed?! ei tohiks. No vabandage väga! 11 ja pool pole ikkagi mingi väike enam. Ja teiseks: ta ei värvigi juukseid üle pea vaid kas triibutab või teeb ainult tukka värvilaigu ja kui küüned on lakitud ja kaunistatud on see iga tüdruku uhkus. Ja mis puutub riietusse, siis miks peaks ta sarnanema halli massiga? Rõõmsameelne laps kannabki rõõmsameelseid riideid. (raudselt õps vihkab ta neid tumeroosasid teksaseid)
Siis ei meeldinud veel et laps on liiga otsekohene. Vaidlesin jälle vastu, kuna mina leian, et lapsel on õigus oma arvamusele ja hea kui ta selle julgeb välja öelda.
Muidugi hakkas piiga välja laduma asju, mis tal hinge kriipisid ja õps ajas kõik tagasi. Tema on kõigest valesti aru saanud ja õps pole midagi sellist väitnud. Lõpuks ma nägin, et piigal viskas ära, kuna õps hakkas vassima ja vastas samaga:
Õps: Mis sulle koolis meeldib?
B: Ma ei tea(kehitab õlgu)
Õps: kuidas sul ÕOV läheb?
B: Ma ei tea(kehitab õlgu)
Õps: Mis ained on su lemmikud ja mis sulle raskusi valmistab?
B: Ma ei tea(kehitab jälle õlgu) jne. jne
Ühesõnaga tal täitsa suva. Kuna nägin et asi hakkab kontrolli alt väljuma, siis suskasin ise vahele mõned laused.
Vestluselt tulles, kui uks meie järel sulgus, ütles piiga: Ma ei arva tast enam midagi, uskumatu et ta vassima ja tagasi ajama hakkas.
Mina olin muidugi nõus.
Kahjuks ei andnud see nn.arenguvestlus mulle mitte midagi:(